Aseri vald taotles ohtliku ristmiku ümberehitust juba pärast eelmist suurõnnetust ({{commentsTotal}})

Ohutum pääs tanklasse nõuab aeglustus ja kiirendusrada.
Ohutum pääs tanklasse nõuab aeglustus ja kiirendusrada. Autor/allikas: maps.google.com

Maanteeamet lubab järgmisel aastal Tallinna-Narva maanteel Aseri vallas asuva ohtliku ristmiku ümber ehitada. Vald palus maanteeametilt seda juba pärast eelmist kümnete vigastatutega ja ühe hukkunuga suurõnnetust.

Laupäeva hilisõhtul lõppes Tallinna-Narva maantee 125. kilomeetril asuvast tanklast väljasõit kokku kolme hukkunuga, kui 27-aastase mehe juhitud sõiduauto vastassuunast liikunud liinibussile ette keeras. Mullu augustis toimus samal kilomeetril liiklusõnnetus kolme sõiduki osalusel, kui kokku põrkasid sõiduauto, väikebuss ja liinibuss. Toona sai õnnetuses viga 14 inimest ja arstiabi vajas üle 20 inimese. Üks vigastatu suri hiljem haiglas.

Aseri vald otsis juba pärast 2015. aasta suurõnnetust abi ristmiku ohutumaks muutmiseks ja pöördus Ida-Viru maavalitsuse poole, kes omakorda võttis ühendust maanteeametiga.

Möödunud sügisel käisidki Aseri valla esindajad maanteeametis, kus lubati, et ristmikule tulevad mahasõidu- ja kiirendusrajad hiljemalt 2017. aastaks.

"Talvel oli maanteeametis kokkusaamine, kus vaadati seda projekti lahendust. Seal on põhimure see, et ei ole kiirendus- ja aeglustusradasid," rääkis ERR-ile vallajuht Koit Oras. "Ehituseks nad lubasid, et 2017. aastaks saab asi valmis."

Maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi kinnitas, et otsus antud liiklusohtliku koha ümbertegemiseks võeti vastu juba eelmise aasta teises pooles. "Ümberkorraldustega alustatakse järgmisel aastal. Täpset kuupäeva ei ole antud hetkel võimalik välja tuua, kuid objekt peab valmis olema 2017. aasta augusti lõpuks," ütles Palmi.

Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe selgitas, et maanteeamet vaatab oma tegevust planeerides Eestit tervikuna ning on koostanud metoodika, et hinnata liiklusõnnetuste riski Eesti teedel ning tuvastada teelõigud, mille puhul on liiklusõnnetuse toimumise risk suurim.

Teelõikude ohutustamist alustatakse kõige suurema liiklusõnnetuse riskiga lõikudest. Iga-aastaselt investeeritakse lõikude ohutustamisse suurusjärgus seitse miljonit eurot, mistõttu on ka lõikude valikul oluline rahaline mõju.

Teelõik liigitatakse liiklusohtlikuks kohaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest tunnustest:

  • viimase viie aasta jooksul on teelõigul või ristmikul toimunud surma või inim­kannatanutega liiklusõnnetusi;
  • liiklustehniline lahendus ei vasta kehtivatele teede projekteerimise normidele ja sellest tulenevalt on liiklusõnnetuse oht ilmne;
  • teelõiku ümbritseva keskkonna struktuurimuutused (näiteks arendustegevus) on põhjustanud konfliktide arvu suurenemise võrreldes keskkonna struktuurimuutuste eelse perioodiga ning sellest tulenevalt on selgelt suurenenud liiklusoht;
  • olukorra ohtlikkus on tajutav erinevate liiklejate rühmade poolt ja sellele tuginevalt on hinnatud konfliktide esinemissagedus (signaalid ohu olemasolu kohta võivad pärineda kas tee omaniku/hooldaja esindajalt, kohalikult omavalitsuselt, politseilt, külaseltsilt või elanik­konnalt).

Toimetaja: Priit Luts



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema