Rauno Vinni: Eesti demokraatia head ja vead ({{commentsTotal}})



Ansambel Justamendil on tuntud lugu, mille esimesed read „Ilm on hukas, ilm on hukas, hirm käis ringi igas metsatukas“, sobivad iseloomustama meie viimase aja eluolu. Ebastabiilsus Euroopa Liidus, kestev rändekriis, terrorirünnakud ja plahvatused, ähvardav idanaaber, paigalseisev majandus jne – see kõik tekitab inimestes ebakindlust.

Häid uudiseid oleks hädasti tarvis ja läinud nädal midagi turgutavat pakkuski.

Nimelt avaldati mõttekoja Freedom House iga-aastane siirderiikide demokraatia seisundit hindav raport. Aruande kohaselt sai Eesti 29 endise kommunismimaa seas parima skoori. Eesti demokraatia on tugevatel alustel ja riigivalitsemine esindab parimaid liberaalse demokraatia praktikaid. Eestile järgnevad edetabelis Sloveenia ja Läti. Viimaste seas on Türkmenistan ja Usbekistan.

Freedom House hindas demokraatia seisundit eelmise aasta ühiskondlike sündmuste ja poliitiliste otsuste alusel. Aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatia omavalitsustes, õigusraamistik, korruptsioon.

Meile endale tundub sageli, et Eesti areng tammub paigal ja paljuski on see tõsi. Freedom House on aga mures, et kõiki endisi idabloki riike vaadates on demokraatia olukord järk-järgult juba aastaid halvenenud. Seejuures on demokraatia kvaliteet murenenud ka Kesk-Euroopa riikides, mida oleme harjunud kindla rahvavõimuga maadeks pidama. Näiteks Poolas on murettekitavaid arenguid.

Selliste negatiivsete trendide taustal paistab Eesti stabiilsus positiivselt silma ja oleme jõudnud saatusekaaslastest riikide seas kõrgele kohale.

Usun, et paljudel tekib siinkohal sisemine tõrge – kuidas saab nii olla, et Eestit kiidetakse, aga ometi on kodanikud sisepoliitikaga rahulolematud. Kas demokraatia indeks pole mitte üks järjekordne välismaine edetabel, millel on reaalsusega vähe pistmist?

Tõepoolest, probleeme on meil nii-öelda rohkem kui rubla eest ja skandaale jätkub. Kuid me saame nende üle vabalt arutada – see ongi tuleviku võti!

Eestis on kodanikuühiskond suhteliselt hästi arenenud ja suudab valitsust tasakaalustada. Meie ajakirjandus on parteidest sõltumatu ja õigupoolest võib igaüks oma tõekuulutamise portaali püsti panna, kui vaid raha on. Kodanikuõigused ja vabadused on tagatud ja valimised vabad.

Need on meie demokraatia tugevad küljed. Meie kohtud on sõltumatud ja õigusemõistmine seaduspärane. Võib-olla just sellepärast mõned tahavadki end õigussüsteemist lahti siduda.

Veidi kehvemad on lood kohaliku tasandi valitsemisega – mõelgem näiteks rohketele küsitavustele Tallinna linnajuhtimises.

Suurim probleem meie riigivalitsemises on aga korruptsioon. Eelmisel aastal oli meil mitu suurt skandaali, mis ei lubanud demokraatia skooritabelis korruptsiooni kategoorias parema hinde saamist. Kui Tallinna Sadama ja Edgar Savisaare kohtukaasustes jõutakse otsusteni ja ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil leiab tõendamist, siis võib Eesti skoor demokraatiaindeksis üsna kergesti langeda.

Edetabelikoht on muidugi teisejärguline teema – asja iva seisneb selles, et demokraatia arendamist ei tohiks unustada ka rahvavõimu ammustes kantsides. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Brexiti üheks põhjuseks peetakse rahulolematust võimul olnud riigijuhtidega ja -valitsemisega. Donald Trumpi edu Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste rallis seletatakse muu hulgas sellega, et paljud kodanikud ei ole rahul avalike teenuste kvaliteediga.

Inimesed hääletavad mõnikord mingi populistliku lahenduse poolt, et protestida olemasoleva korra vastu.

Kodanike usaldus riigijuhtide vastu on demokraatias kriitiline tegur. See mõjutab kõikide demokraatia tahkude toimivust. Skeem on lihtne: kui elanikud ei usalda võimulolijaid, siis pääseb esile populism ja valijad langevad pooltõdede või lausvalede võrku. Edasi on allakäik kiire.

Sestap on inimeste usalduse kahjustamine äärmiselt halb ka pisikestes asjades. Näiteks riigikogulaste kuluhüvitustest on juba nõrkemiseni räägitud, aga ikka leidub parlamendi liikmeid, kes kodanike õiglustunnet riivavad.

Riigiasjades on nagu eraeluski – usalduse ehitamine võtab aastaid, kuid selle lõhkumiseks piisab vaid vale mulje tekitamisest. Poliitikas on nii, et kui halb emotsioon on juba sees, siis faktid enam ei loe. Seega ei tohiks me püüda remontida süsteeme, mida kodanikud olemuslikult ebamõistlikuna tajuvad. Kuluhüvitiste asemel oleks näiteks parem riigikogu liikmete palka tõsta ning kaotada võimalus riigi ja ühiskonna suhete rikkumiseks üldse ära.

Demokraatia arendamine on nagu jalgrattasõit – kui pingutamise lõpetad, siis kukud külili. Kui tahad püsti jääda, pead edasi sõtkuma. Riigivalitsemise kvaliteet ei ole kunagi liiga hea. Kodanikud peavad olema nõudlikud nii võimuolijate kui ka võimule pürgijate suhtes. Populismi esineb mõlemal pool poliitilist rindejoont. Kui keerulisele olukorrale pakutakse lihtsaid ja kiireid lahendusi, võib see olla hoopis ohu märk.

Võimurid seevastu peaksid otsima viise riigivalitsemise tõhusamaks ja demokraatlikumaks muutmiseks, et rahuolematus väikesteski asjades lõpuks nende enda vastu ei pööraks. Eesti tugev demokraatia on meie ankur sellel tormisel merel. Meil on millest kinni hoida, kuid kursil hoidmiseks ja edasi liikumiseks on enamat vaja. Näiteks riigireformi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio



UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.