Kaitseministeerium: Venemaa peab esmalt väed Ukrainast välja viima ({{commentsTotal}})

Venemaa toetatud Donetski separatistid Ukraina lippu rebimas.
Venemaa toetatud Donetski separatistid Ukraina lippu rebimas. Autor/allikas: Viktor Drachev/AFP/Scanpix

Eesti kaitseministeerium on seisukohal, et sõjaline koostöö Venemaaga tuleb kõne alla vaid juhul, kui viimane täidab NATO nõudmised ja viib väed Krimmist välja.

"Ettepanekut võib näha jätkuna 13. juulil aset leidnud NATO-Venemaa nõukogule, kus Venemaa tegi NATO-le koostööettepanekud. Sõjalise koostöö taastamiseks peab NATO-ga peab Venemaa täitma talle NATO poolt esitatud nõuded: lõpetama Krimmi okupeerimise, viima väed välja Ukrainast ja lõpetama separatistide toetamise," ütles ERR-i uudisteportaalile kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Artur Jugaste.

Eesti kaitseatašee Moskvas on saanud Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumilt ettepaneku konsultatsioonideks.

"Kaalume seda ettepanekut põhjalikult, peame nõu liitlastega ja kujundame seisukoha mõistliku aja jooksul," on Jugaste sõnul praegu kaitseministeeriumi ametlik seisukoht.

Kaitseministeeriumi teatel on Eesti on kindlasti huvitatud sellest, et Venemaa jälgiks rahvusvahelisi usaldus- ja julgeolekumeetmeid nagu Viini dokument, avatud taeva leping ja Euroopa tavarelvastusleping. "Need kohustavad Venemaad muuhulgas teavitama meid oma õppustest, õppustel osalevast personalist ja tehnikast ning kutsuma õppustele rahvusvahelisi vaatlejaid. Kõik need meetmed aitavad suurendada läbipaistvust ja ära hoida võimalikke intsidente meie piirkonnas."

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tuleb Venemaa kaitseministeeriumi kutsesse julgeolekuteemalisele arutelule suhtuda ettevaatlikult, eriti selles osas, mis puudutab koostööd Süürias.

"Loomulikult peaks olema kõigi meie huvides, kui tegemist on Venemaa siira huviga pingeid maandada ja selle vastu ei saa midagi olla," ütles Mihkelson rahvusringhäälingu raadiouudistele. "Kuid, mis puudutab Süüriat, siis selles osas oleksin ma väga ettevaatlik. Eesti seisukoht peaks olema väga selge. Koostööd Venemaaga Süürias on väga raske ette kujutada. Igal juhul tuleb olla ettevaatlik, kui Venemaa püüab tõmmata piire oma geograafiliste huvide kontrollimiseks."

Venemaa kaitseministeerium on kutsunud NATO liikmesriikide esindajaid septembriks Moskvasse visiidile ning lisaks näiteks allianssi kuuluvatele Poolale ja Balti riikidele on küllakutse saanud ka NATO-sse mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Toimetaja: Indrek Kuus



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: