Väljakutsele kiirustanud politseinik ei jäänud jalakäija surmaga lõppenud õnnetuses süüdi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: politsei

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, millega uuriti liiklusõnnetust, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20-aastane mees.

Kogutud tõendid viitasid prokuratuuri hinnangul sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Hukkunu lähedased esitasid kriminaalmenetluse lõpetamise peale riigiprokuratuurile kaebuse, mille lahendamise tähtaeg on 30 päeva.

Traagiline õnnetus toimus mullu 21. novembri varahommikul kella viie ajal, kui operatiivsõitu teinud politseibuss sõitis Tartu linnas Riia ja Akadeemia tänava ristmikul otsa ülekäigurada ületanud mehele, kes hukkus kohapeal.

Politseipatrull oli teel kesklinna, kust oli laekunud kaks kõrgema kategooria väljakutset, millele politsei peab reageerima viivitamatult ja sõitma kohale nii ruttu kui võimalik.

Veidi enne jalakäijale otsasõitu oli politseiauto kiirus ligikaudu 120 km/h ja otsasõidu hetkel 87 km/h.

Kiireloomulisi tööülesandeid täitev eritalituse sõiduki juht võib kalduda kõrvale liiklusnõuete täitmisest, sealhulgas ületada lubatud sõidukiirust.

Alarmsõidul peab juht kasutama siniseid vilkureid, lisaks vilkuritele helisignaali kasutamine ei ole kohustuslik.

Antud juhul olid politseibussil sisse lülitatud sinised vilkurid, aga helisignaali sõiduki juht ei kasutanud sooviga mitte rikkuda varahommikul magavate inimeste rahu.

Tunnistajate sõnul astus jalakäija sõiduteele siis, kui politseibuss oli jõudnud juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hooneni ehk asus otsasõidu kohale väga lähedal.

Uurijad leidisid, et sel ajal oleks jalakäija saanud suurema tähelepanelikkuse korral lähenevat töötavate vilkuritega politseibussi märgata ning sellele teed anda.

Liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt oli politseibussi minimaalne kaugus otsasõidu kohast jalakäija sõiduteele astumise hetkel 19 meetrit.

Eksperdi hinnangul kulus kiirelt liikunud jalakäijal ohutussaarelt otsasõidu kohta jõudmiseni alla sekundi. See aeg on võrdne juhi tavapärase reaktsiooniajaga, mis on erialakirjanduse andmeil umbes üks sekund.

„Politseibussi juht poleks saanud kokkupõrget vältida ka mõnevõrra väiksema kiirusega sõites, sest teele astunud jalakäijale reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks ei jäänud enam piisavalt aega. Kuna kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt ei ole alust politseiauto juhti jalakäija surma põhjustamises süüdistada, lõpetas prokuratuur pärast juhtumi asjaolude väljaselgitamist kriminaalmenetluse,“ ütles uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

 

Toimetaja: Priit Luts



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: