Väljakutsele kiirustanud politseinik ei jäänud jalakäija surmaga lõppenud õnnetuses süüdi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: politsei

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, millega uuriti liiklusõnnetust, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20-aastane mees.

Kogutud tõendid viitasid prokuratuuri hinnangul sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Hukkunu lähedased esitasid kriminaalmenetluse lõpetamise peale riigiprokuratuurile kaebuse, mille lahendamise tähtaeg on 30 päeva.

Traagiline õnnetus toimus mullu 21. novembri varahommikul kella viie ajal, kui operatiivsõitu teinud politseibuss sõitis Tartu linnas Riia ja Akadeemia tänava ristmikul otsa ülekäigurada ületanud mehele, kes hukkus kohapeal.

Politseipatrull oli teel kesklinna, kust oli laekunud kaks kõrgema kategooria väljakutset, millele politsei peab reageerima viivitamatult ja sõitma kohale nii ruttu kui võimalik.

Veidi enne jalakäijale otsasõitu oli politseiauto kiirus ligikaudu 120 km/h ja otsasõidu hetkel 87 km/h.

Kiireloomulisi tööülesandeid täitev eritalituse sõiduki juht võib kalduda kõrvale liiklusnõuete täitmisest, sealhulgas ületada lubatud sõidukiirust.

Alarmsõidul peab juht kasutama siniseid vilkureid, lisaks vilkuritele helisignaali kasutamine ei ole kohustuslik.

Antud juhul olid politseibussil sisse lülitatud sinised vilkurid, aga helisignaali sõiduki juht ei kasutanud sooviga mitte rikkuda varahommikul magavate inimeste rahu.

Tunnistajate sõnul astus jalakäija sõiduteele siis, kui politseibuss oli jõudnud juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hooneni ehk asus otsasõidu kohale väga lähedal.

Uurijad leidisid, et sel ajal oleks jalakäija saanud suurema tähelepanelikkuse korral lähenevat töötavate vilkuritega politseibussi märgata ning sellele teed anda.

Liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt oli politseibussi minimaalne kaugus otsasõidu kohast jalakäija sõiduteele astumise hetkel 19 meetrit.

Eksperdi hinnangul kulus kiirelt liikunud jalakäijal ohutussaarelt otsasõidu kohta jõudmiseni alla sekundi. See aeg on võrdne juhi tavapärase reaktsiooniajaga, mis on erialakirjanduse andmeil umbes üks sekund.

„Politseibussi juht poleks saanud kokkupõrget vältida ka mõnevõrra väiksema kiirusega sõites, sest teele astunud jalakäijale reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks ei jäänud enam piisavalt aega. Kuna kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt ei ole alust politseiauto juhti jalakäija surma põhjustamises süüdistada, lõpetas prokuratuur pärast juhtumi asjaolude väljaselgitamist kriminaalmenetluse,“ ütles uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

 

Toimetaja: Priit Luts



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: