Reformierakond valib lõpuks oma presidendikandidaadi välja ({{commentsTotal}})

Siim Kallas sotside fraktsiooniga kohtumas.
Siim Kallas sotside fraktsiooniga kohtumas. Autor: ERR

Reformierakonna juhatus koguneb kolmapäeval, et kokku leppida kandidaat presidendivalimiste esimeseks vooruks riigikogus, kelleks tõenäoliselt saab erakonna auesimees Siim Kallas.

Seni Reformierakonna esindajate poolt väljaöeldu põhjal on tõenäoline, et riigikogus seatakse üles Siim Kallase kandidatuur ning juhul, kui riigikogus presidenti valida ei õnnestu, koguneb juhatus uuesti. Marina Kaljurand loobus riigikogus kandideerimast, jättes selle võimaluse Kallasele.

Samuti on erakonna kandidaatide hulgas Urmas Paet, kes hindab enda võimalusi saada Reformierakonna kandidaadiks võrdseteks oma konkurentidega.

"Kõigepealt tulebki juhatusel ja fraktsioonil arutada, milline edasine tee saab olla, et lõpuks oleks võimalikult suure toetusega riigipea võimalik erakondade vahel valida. Nii kaua kuni seda arutelu pole toimunud ja seal mingeid otsuseid tehtud, on kõik võimalused on veel avatud," ütles on Paet varem ERR-i uudisteportaalile öelnud. Samal seisukohal oli Paet ka teisipäeval.

Ligi nimetab "erakonnaülesust" halvaks

"Muljed meeleoludest fraktsiooni ja juhatuse liikmete seas on suvel lünklikud. Aga avalikult öeldu seob kandidaate ja selle põhjal võib eeldada, et Siim Kallas esitatakse riigikogus. Ta on erakondadega rääkinud ja kuuldavasti optimistlik," ütles Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi teisipäeval ERR-i uudisteportaalile.

Kui esimeses voorus ei selgu võitjat, on Ligi hinnagul mõistlik uusi kokkuleppeid otsida kohe. "Keegi ei peaks vägisi rammima oma, vaid pidama läbirääkimisi võimalikult paljudele sobiva kandidaadi üle. Presidendivalimised ei ole kellegi isikliku ega ühegi erakonna probleemi lahendamine, vaid ühendava inimese leidmine," rääkis Ligi.

Ühendamise potentsiaali üks tõestus on Ligi sõnul, et ükski erakond ei esita korraga mitut kandidaati. "Ja see ühendamine ei saa tähendada mingit ülevalt alla või "ülest" vaadet, vaid küündimist Eesti riigi probleemideni, kus ka erakonnad eelduslikult tegutsemas on, meeldib see kellelegi või mitte. Nii et "erakonnaülene" on halvim, mida kandidaadid enda kohta seni öelnud on, see ei tõsta kellegi šansse valituks saada ega presidendi missiooni kanda."

Ligi ei soovinud enda isiklikku eelistust presidendi kohale nimetada. "Mul pole ühte eelistust, mul on mõni välistus. Asjaoludeks on neil juhtudel kirg pigem enda kui vabariigi vastu, visioonitus, ideetus, iseseisvusetus, koostöövõimetus, põhimõttelagedus."

Pevkur usub Kallase esitamisse riigikogus

Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ütles samuti reedel, et ilmselt valib erakonna juhatus kolmapäeval presidendivalimiste riigikogu vooru ülesseadmiseks välja Kallase. "Praegu paistab küll tüürivat sinnapoole, et Siim Kallas võiks olla meie kandidaat parlamendis," ütles Pevkur reedel KUKU Raadiole antud usutluses. "Eks siis ole näha, kas Kallas saab valituks osutumiseks nõutavad 68 häält või mitte."

Pevkur hindas, et erakondadel on olemas soov leida kandidaat, kes oleks parlamendis valitav. "Kui presidendivalimised lähevad valimiskokku, siis ei juhtu ka midagi ja ma usun, et Reformierakonna juhatus on valmis kogunema väga kiiresti uuesti. Eks teeme neid otsuseid niiöelda jupikaupa," rääkis Pevkur.

Lang on venitamise suhtes kriitiline

Staažikas reformierakondlane, praegugi juhatusse kuuluv liige Rein Lang ütles, et talle ei meeldi, et partei ei ole oma presidendikandidaati välja valinud. Otsustamatus tema hinnangul erakonnale kasu ei too. "Olen jah kriitiline, mina ei saa aru, milleks oli vaja venitada ja lolli mängida. See on Eestisse toonud suurel hulgal populistlikku jama," ütles Lang teisipäeval ERR-i uudisteportaalile.

Langi ei soovinud ennustada, kas juhatuses tehakse valik Kallase, Kaljuranna võid Paeda kasuks. "Sündmustest ei tasu ette rutata. Juhatus algab kell 11 ja kella 13 on ilmselt otsus tehtud," lausus Lang.

Rõivas räägib kokkulepetest

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas on avaldanud loodatust, et erakonnad oleks valmis kokkulepeteks. "Ei ole õige lähtuda sellest, et igal erakonnal peab ilmtingimata olema oma kandidaat. Ma arvan, et pigem on oluline see, et võimalikult palju erakonnad otsiksid kokkulepet ja toetust nii, et oleks võimalik ka ühine kandidaat leida," ütles Rõivas 20. juulil "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas on lubanud, et Reformierakond käib kindlasti oma kandidaadi välja. Ta märkis, et talle teeb muret asjaolu, et erakonnad on väga jäigalt võtnud positsiooni ühe või teise kandidaadi taha.

Reformierakonna juhatuses on tavaliselt otsuseid langetanud konsensuslikult, hääletusi läbi viimata.

Riigikogu koguneb presidenti valima 29. augustil. Riigikogus üles seadmiseks on vajalikud toetushääled (vähemalt 21 saadikut) koos Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil. Reformierakonnal on riigikogus 30 saadikut.

 

Toimetaja: Indrek Kuus



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.