Reformierakond valib lõpuks oma presidendikandidaadi välja ({{commentsTotal}})

Siim Kallas sotside fraktsiooniga kohtumas.
Siim Kallas sotside fraktsiooniga kohtumas. Autor/allikas: ERR

Reformierakonna juhatus koguneb kolmapäeval, et kokku leppida kandidaat presidendivalimiste esimeseks vooruks riigikogus, kelleks tõenäoliselt saab erakonna auesimees Siim Kallas.

Seni Reformierakonna esindajate poolt väljaöeldu põhjal on tõenäoline, et riigikogus seatakse üles Siim Kallase kandidatuur ning juhul, kui riigikogus presidenti valida ei õnnestu, koguneb juhatus uuesti. Marina Kaljurand loobus riigikogus kandideerimast, jättes selle võimaluse Kallasele.

Samuti on erakonna kandidaatide hulgas Urmas Paet, kes hindab enda võimalusi saada Reformierakonna kandidaadiks võrdseteks oma konkurentidega.

"Kõigepealt tulebki juhatusel ja fraktsioonil arutada, milline edasine tee saab olla, et lõpuks oleks võimalikult suure toetusega riigipea võimalik erakondade vahel valida. Nii kaua kuni seda arutelu pole toimunud ja seal mingeid otsuseid tehtud, on kõik võimalused on veel avatud," ütles on Paet varem ERR-i uudisteportaalile öelnud. Samal seisukohal oli Paet ka teisipäeval.

Ligi nimetab "erakonnaülesust" halvaks

"Muljed meeleoludest fraktsiooni ja juhatuse liikmete seas on suvel lünklikud. Aga avalikult öeldu seob kandidaate ja selle põhjal võib eeldada, et Siim Kallas esitatakse riigikogus. Ta on erakondadega rääkinud ja kuuldavasti optimistlik," ütles Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi teisipäeval ERR-i uudisteportaalile.

Kui esimeses voorus ei selgu võitjat, on Ligi hinnagul mõistlik uusi kokkuleppeid otsida kohe. "Keegi ei peaks vägisi rammima oma, vaid pidama läbirääkimisi võimalikult paljudele sobiva kandidaadi üle. Presidendivalimised ei ole kellegi isikliku ega ühegi erakonna probleemi lahendamine, vaid ühendava inimese leidmine," rääkis Ligi.

Ühendamise potentsiaali üks tõestus on Ligi sõnul, et ükski erakond ei esita korraga mitut kandidaati. "Ja see ühendamine ei saa tähendada mingit ülevalt alla või "ülest" vaadet, vaid küündimist Eesti riigi probleemideni, kus ka erakonnad eelduslikult tegutsemas on, meeldib see kellelegi või mitte. Nii et "erakonnaülene" on halvim, mida kandidaadid enda kohta seni öelnud on, see ei tõsta kellegi šansse valituks saada ega presidendi missiooni kanda."

Ligi ei soovinud enda isiklikku eelistust presidendi kohale nimetada. "Mul pole ühte eelistust, mul on mõni välistus. Asjaoludeks on neil juhtudel kirg pigem enda kui vabariigi vastu, visioonitus, ideetus, iseseisvusetus, koostöövõimetus, põhimõttelagedus."

Pevkur usub Kallase esitamisse riigikogus

Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ütles samuti reedel, et ilmselt valib erakonna juhatus kolmapäeval presidendivalimiste riigikogu vooru ülesseadmiseks välja Kallase. "Praegu paistab küll tüürivat sinnapoole, et Siim Kallas võiks olla meie kandidaat parlamendis," ütles Pevkur reedel KUKU Raadiole antud usutluses. "Eks siis ole näha, kas Kallas saab valituks osutumiseks nõutavad 68 häält või mitte."

Pevkur hindas, et erakondadel on olemas soov leida kandidaat, kes oleks parlamendis valitav. "Kui presidendivalimised lähevad valimiskokku, siis ei juhtu ka midagi ja ma usun, et Reformierakonna juhatus on valmis kogunema väga kiiresti uuesti. Eks teeme neid otsuseid niiöelda jupikaupa," rääkis Pevkur.

Lang on venitamise suhtes kriitiline

Staažikas reformierakondlane, praegugi juhatusse kuuluv liige Rein Lang ütles, et talle ei meeldi, et partei ei ole oma presidendikandidaati välja valinud. Otsustamatus tema hinnangul erakonnale kasu ei too. "Olen jah kriitiline, mina ei saa aru, milleks oli vaja venitada ja lolli mängida. See on Eestisse toonud suurel hulgal populistlikku jama," ütles Lang teisipäeval ERR-i uudisteportaalile.

Langi ei soovinud ennustada, kas juhatuses tehakse valik Kallase, Kaljuranna võid Paeda kasuks. "Sündmustest ei tasu ette rutata. Juhatus algab kell 11 ja kella 13 on ilmselt otsus tehtud," lausus Lang.

Rõivas räägib kokkulepetest

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas on avaldanud loodatust, et erakonnad oleks valmis kokkulepeteks. "Ei ole õige lähtuda sellest, et igal erakonnal peab ilmtingimata olema oma kandidaat. Ma arvan, et pigem on oluline see, et võimalikult palju erakonnad otsiksid kokkulepet ja toetust nii, et oleks võimalik ka ühine kandidaat leida," ütles Rõivas 20. juulil "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas on lubanud, et Reformierakond käib kindlasti oma kandidaadi välja. Ta märkis, et talle teeb muret asjaolu, et erakonnad on väga jäigalt võtnud positsiooni ühe või teise kandidaadi taha.

Reformierakonna juhatuses on tavaliselt otsuseid langetanud konsensuslikult, hääletusi läbi viimata.

Riigikogu koguneb presidenti valima 29. augustil. Riigikogus üles seadmiseks on vajalikud toetushääled (vähemalt 21 saadikut) koos Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil. Reformierakonnal on riigikogus 30 saadikut.

 

Toimetaja: Indrek Kuus



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema