Reformierakond valib lõpuks oma presidendikandidaadi välja ({{commentsTotal}})

Siim Kallas sotside fraktsiooniga kohtumas.
Siim Kallas sotside fraktsiooniga kohtumas. Autor/allikas: ERR

Reformierakonna juhatus koguneb kolmapäeval, et kokku leppida kandidaat presidendivalimiste esimeseks vooruks riigikogus, kelleks tõenäoliselt saab erakonna auesimees Siim Kallas.

Seni Reformierakonna esindajate poolt väljaöeldu põhjal on tõenäoline, et riigikogus seatakse üles Siim Kallase kandidatuur ning juhul, kui riigikogus presidenti valida ei õnnestu, koguneb juhatus uuesti. Marina Kaljurand loobus riigikogus kandideerimast, jättes selle võimaluse Kallasele.

Samuti on erakonna kandidaatide hulgas Urmas Paet, kes hindab enda võimalusi saada Reformierakonna kandidaadiks võrdseteks oma konkurentidega.

"Kõigepealt tulebki juhatusel ja fraktsioonil arutada, milline edasine tee saab olla, et lõpuks oleks võimalikult suure toetusega riigipea võimalik erakondade vahel valida. Nii kaua kuni seda arutelu pole toimunud ja seal mingeid otsuseid tehtud, on kõik võimalused on veel avatud," ütles on Paet varem ERR-i uudisteportaalile öelnud. Samal seisukohal oli Paet ka teisipäeval.

Ligi nimetab "erakonnaülesust" halvaks

"Muljed meeleoludest fraktsiooni ja juhatuse liikmete seas on suvel lünklikud. Aga avalikult öeldu seob kandidaate ja selle põhjal võib eeldada, et Siim Kallas esitatakse riigikogus. Ta on erakondadega rääkinud ja kuuldavasti optimistlik," ütles Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi teisipäeval ERR-i uudisteportaalile.

Kui esimeses voorus ei selgu võitjat, on Ligi hinnagul mõistlik uusi kokkuleppeid otsida kohe. "Keegi ei peaks vägisi rammima oma, vaid pidama läbirääkimisi võimalikult paljudele sobiva kandidaadi üle. Presidendivalimised ei ole kellegi isikliku ega ühegi erakonna probleemi lahendamine, vaid ühendava inimese leidmine," rääkis Ligi.

Ühendamise potentsiaali üks tõestus on Ligi sõnul, et ükski erakond ei esita korraga mitut kandidaati. "Ja see ühendamine ei saa tähendada mingit ülevalt alla või "ülest" vaadet, vaid küündimist Eesti riigi probleemideni, kus ka erakonnad eelduslikult tegutsemas on, meeldib see kellelegi või mitte. Nii et "erakonnaülene" on halvim, mida kandidaadid enda kohta seni öelnud on, see ei tõsta kellegi šansse valituks saada ega presidendi missiooni kanda."

Ligi ei soovinud enda isiklikku eelistust presidendi kohale nimetada. "Mul pole ühte eelistust, mul on mõni välistus. Asjaoludeks on neil juhtudel kirg pigem enda kui vabariigi vastu, visioonitus, ideetus, iseseisvusetus, koostöövõimetus, põhimõttelagedus."

Pevkur usub Kallase esitamisse riigikogus

Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ütles samuti reedel, et ilmselt valib erakonna juhatus kolmapäeval presidendivalimiste riigikogu vooru ülesseadmiseks välja Kallase. "Praegu paistab küll tüürivat sinnapoole, et Siim Kallas võiks olla meie kandidaat parlamendis," ütles Pevkur reedel KUKU Raadiole antud usutluses. "Eks siis ole näha, kas Kallas saab valituks osutumiseks nõutavad 68 häält või mitte."

Pevkur hindas, et erakondadel on olemas soov leida kandidaat, kes oleks parlamendis valitav. "Kui presidendivalimised lähevad valimiskokku, siis ei juhtu ka midagi ja ma usun, et Reformierakonna juhatus on valmis kogunema väga kiiresti uuesti. Eks teeme neid otsuseid niiöelda jupikaupa," rääkis Pevkur.

Lang on venitamise suhtes kriitiline

Staažikas reformierakondlane, praegugi juhatusse kuuluv liige Rein Lang ütles, et talle ei meeldi, et partei ei ole oma presidendikandidaati välja valinud. Otsustamatus tema hinnangul erakonnale kasu ei too. "Olen jah kriitiline, mina ei saa aru, milleks oli vaja venitada ja lolli mängida. See on Eestisse toonud suurel hulgal populistlikku jama," ütles Lang teisipäeval ERR-i uudisteportaalile.

Langi ei soovinud ennustada, kas juhatuses tehakse valik Kallase, Kaljuranna võid Paeda kasuks. "Sündmustest ei tasu ette rutata. Juhatus algab kell 11 ja kella 13 on ilmselt otsus tehtud," lausus Lang.

Rõivas räägib kokkulepetest

Peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas on avaldanud loodatust, et erakonnad oleks valmis kokkulepeteks. "Ei ole õige lähtuda sellest, et igal erakonnal peab ilmtingimata olema oma kandidaat. Ma arvan, et pigem on oluline see, et võimalikult palju erakonnad otsiksid kokkulepet ja toetust nii, et oleks võimalik ka ühine kandidaat leida," ütles Rõivas 20. juulil "Aktuaalsele kaamerale".

Rõivas on lubanud, et Reformierakond käib kindlasti oma kandidaadi välja. Ta märkis, et talle teeb muret asjaolu, et erakonnad on väga jäigalt võtnud positsiooni ühe või teise kandidaadi taha.

Reformierakonna juhatuses on tavaliselt otsuseid langetanud konsensuslikult, hääletusi läbi viimata.

Riigikogu koguneb presidenti valima 29. augustil. Riigikogus üles seadmiseks on vajalikud toetushääled (vähemalt 21 saadikut) koos Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil. Reformierakonnal on riigikogus 30 saadikut.

 

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: