Seitsme kuuga kaotas liikluses elu 40 inimest ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Politsei

Tänavu seitsme kuuga juhtus Eesti teedel ligi 800 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 40 inimest ning vajas arstiabi üle 1000 liikleja. Joobes juhtide arv ei ole varasemate aastatega võrreldes vähenenud.

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on mullusega samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv kasvas ligi poolesaja võrra. Juulis juhtus üle 100 inimkannatanuga liiklusõnnetuse, neis kaotas elu kaheksa ning vajas arstide hoolt üle 140 inimese.

„Enim raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustatakse suvekuudel. Möödunud kuu kahjuks kinnitas seda,“ tõdes politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub Tallinnas ja Harjumaal. Pealinnas on tänavu toimunud 262, ülejäänud Harjumaal 110 kokkupõrget või teelt väljasõitu. Tartumaal juhtus 80, Ida-Virumaal 72 ning Pärnumaal 57 rasket õnnetust.

Juulis eemaldati juhtimiselt pea 700 alkoholiga patustanud juhi, terve aasta peale on neid tabatud üle 4300.

Loigo tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv pole vähenenud.

„Kui kõrvutada tänavusi andmeid varasematega, tabame jätkuvalt sama palju pärast napsitamist liiga vara rooli istunud inimesi. Need inimesed ei mõista, et nad on kehvema reaktsiooni ja liigse uljuse tõttu liikluses ohtlikud mitte ainult endale, vaid ka teistele liiklejatele. Kui järgmine päev on vaja sõita, tasub alkoholiga piiri pidada ja korralikult välja puhata või jätta klaas üldse tõstmata,“ soovitas Loigo.

Tänavu põhjustasid alkoholi- või narkootikumide mõju all juhid 82 liiklusõnnetust, milles said surma kaks ning vajas arstiabi üle 110 inimese.

„Enamuse inimkannatanuga õnnetustest põhjustab kas liigne kiirus või joobes juht. Ka väsimus ja tähelepanematus põhjustavad raskeid kokkupõrkeid. Nii mõnigi elu oleks säästetud, kui liiklejad mõtleksid ette ja ei käituks impulsiivselt,“ ütles Loigo.

Kõige hilisem ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus möödunud laupäeva õhtul, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga. Kolme liiklusõnnetuse korral toimus teelt väljasõit ning neis kõigi hukkus üks inimene. Kuu esimesel päeval kaldus vastassuunda ja põrkas vastustuleva veoautoga kokku Audi, mida juhtunud noor naine suri.

Kuu keskel sõitis eakas mees Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel otsa 35-aastasele ratturile, kes suri sündmuskohal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: