Seitsme kuuga kaotas liikluses elu 40 inimest ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Politsei

Tänavu seitsme kuuga juhtus Eesti teedel ligi 800 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 40 inimest ning vajas arstiabi üle 1000 liikleja. Joobes juhtide arv ei ole varasemate aastatega võrreldes vähenenud.

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on mullusega samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv kasvas ligi poolesaja võrra. Juulis juhtus üle 100 inimkannatanuga liiklusõnnetuse, neis kaotas elu kaheksa ning vajas arstide hoolt üle 140 inimese.

„Enim raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustatakse suvekuudel. Möödunud kuu kahjuks kinnitas seda,“ tõdes politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub Tallinnas ja Harjumaal. Pealinnas on tänavu toimunud 262, ülejäänud Harjumaal 110 kokkupõrget või teelt väljasõitu. Tartumaal juhtus 80, Ida-Virumaal 72 ning Pärnumaal 57 rasket õnnetust.

Juulis eemaldati juhtimiselt pea 700 alkoholiga patustanud juhi, terve aasta peale on neid tabatud üle 4300.

Loigo tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv pole vähenenud.

„Kui kõrvutada tänavusi andmeid varasematega, tabame jätkuvalt sama palju pärast napsitamist liiga vara rooli istunud inimesi. Need inimesed ei mõista, et nad on kehvema reaktsiooni ja liigse uljuse tõttu liikluses ohtlikud mitte ainult endale, vaid ka teistele liiklejatele. Kui järgmine päev on vaja sõita, tasub alkoholiga piiri pidada ja korralikult välja puhata või jätta klaas üldse tõstmata,“ soovitas Loigo.

Tänavu põhjustasid alkoholi- või narkootikumide mõju all juhid 82 liiklusõnnetust, milles said surma kaks ning vajas arstiabi üle 110 inimese.

„Enamuse inimkannatanuga õnnetustest põhjustab kas liigne kiirus või joobes juht. Ka väsimus ja tähelepanematus põhjustavad raskeid kokkupõrkeid. Nii mõnigi elu oleks säästetud, kui liiklejad mõtleksid ette ja ei käituks impulsiivselt,“ ütles Loigo.

Kõige hilisem ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus möödunud laupäeva õhtul, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga. Kolme liiklusõnnetuse korral toimus teelt väljasõit ning neis kõigi hukkus üks inimene. Kuu esimesel päeval kaldus vastassuunda ja põrkas vastustuleva veoautoga kokku Audi, mida juhtunud noor naine suri.

Kuu keskel sõitis eakas mees Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel otsa 35-aastasele ratturile, kes suri sündmuskohal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: