Eesti on see, mida igaüks meist teeb – või tegemata jätab ({{commentsTotal}})

Pärnumaal liiklusõnnetuses osalenud Lexus.
Pärnumaal liiklusõnnetuses osalenud Lexus. Autor: PPA

On asju, mida üksinda muuta ei saa. Valitsuse rumalused, vihmane suvi, Brexit. Tervislik on nende pärast mitte liialt muretseda. See aga ei tähenda, et sama kehtiks kõigis suuremõõdulistes küsimustes. On üllatavalt palju suuri asju, mida igaüks ise saab iga päev muuta.

Kas hoida teedel piisavat pikivahet ja pidada lugu lubatud sõidukiirusest? Tundub väike asi. Aga kaks teatrisaalitäit inimesi saab Eestis aastast aastasse viga lihtsalt kuhugi teel olles. Mitu istmerida ei jõuagi kohale. Kui kriitiline hulk inimesi oma käitumist muudaks, oleks need numbrid teistsugused.

Teomeeter muudab meie valikud teadlikumaks

Tegudele üles kutsuda on muidugi lihtne. Et asjad päriselt liikuma hakkaks, on tarvis mõista, miks nad praegu paigal püsivad.

Üks osa hoolimatust käitumisest tuleneb tähelepanematusest. Me lihtsalt ei märka, kuidas kolleegile tagasisidet andes jätame head asjad mainimata. Või kuidas me teeäärsest asulast läbisõidul kiirust korralikult maha võtmata loome võõraste inimeste kodukohas riske määral, mida omas linnas endale ei lubaks.

Me ei tee neid asju paha pärast, lihtsalt harjumusest. Sest kui tähelepanu on haaratud mujal, tuleb otsustamine delegeerida harjumustele. Enamasti võib mõtlematuid otsuseid tegelikult usaldada. Aga vahel laseb tähelepanematus tüüri juurde mõtte- ja käitumismallid, millele me järele mõeldes ehk alla ei kirjutaks.

Harjumus mitte tunnustada või mitte kiirust maha võtta. Harjumus näha naabris kohe konkurenti mitte meeskonnakaaslast. Pidada eksimist nõrkuseks ja kurjalt kritiseerida.

Teine jõud, mis paneb hoolivad inimesed vahel hoolimatuid asju tegema, on aja jooksul välja kujunenud kirjutamata reeglid. Mis mõtet on minul hoida pikivahet, kui taganttulijad mu loodud ruumi alatasa täidavad? Me oleme piisavalt ratsionaalsed, et mitte ujuda vastu tugevana näivat voolu.

Jällegi, kogukonnaga ühte jalga käimine on enamasti mõistlik. Eriti just vähetähtsaid otsuseid tasub teha teiste eeskujul. Aga mõned sotsiaalsed normid hoopis põlistavad probleeme.

Me joome alkoholi rohkem kui tahaks, sest kui sa juhtumisi ei taha, siis on kombeks, et pead seda põhjendama. Koolides on kiusamist rohkem, sest aumeeste võitlusse vahele ju ei minda. Meie tänavad on närvilisemad, sest meil pole tavaks ratturitele mõeldud teeosa alati vabaks jätta. Ka neid asju ei tee keegi paha pärast. Lihtsalt nii on kombeks.

Me otsustasime midagi ette võtta. Tegime Teomeetri, et inimestel oleks lihtsam oma tegude tegelikku jõudu märgata.

Teomeeter on veebiplatvorm, kus on üles loetud rida väikesi asju, mida igaüks ise nüüd ja kohe parema Eesti heaks teha saab. Teomeetri kasutaja saab välja valida, millised teod ta enda peale võtab, ning neid lubadusi ka sõpradega jagada.

Teomeeter on nagu sammulugeja – igapäevase tegevuse tehnoloogiline peegel, mis aitab eesmärke seada ja neid saavutada.

Igaüks saab midagi ära teha, et Eesti liiklus oleks normaalsem

Esimesena võtame Teomeetris ette liiklusharjumused, sest liiklus on justkui ühiskonna makett. Suured sõnad saavad siin käegakatsutava tähenduse. Kui palju on Eestis vastutust? Umbes nii palju, kui purjus juhte, kes jätavad rooli minemata. Empaatiat? Jalgratturite jagu, kes võtavad ülekäigurajal hoo maha. Sotsiaalset kapitali? Bussiuksest sisse aidatud lapsevankrite vääringus.

Seepärast küsibki sel nädalal käivitunud esimene Teomeeter, mida saab igaüks ise teha, et Eesti liiklus oleks normaalsem - rahulikum, turvalisem, meeldivam.

Tähelepanematusele ja kirjutamata reeglitele näitab Teomeeter peeglit kahel moel. Teomeetrisse on ekspertide abiga koondatud rida tegusid, mida igaüks saab üksinda ja ühe korraga ära teha ning mis tõesti maailma muudavad. Nii muutub ümar ja abstraktne probleem palju konkreetsemaks ja jõukohasemaks. Lisaks on neid tegusid päris palju, liikluse puhul näiteks 31 (ja seegi on ainult üks võimalik valik).

Teomeeter aitab seeläbi aru saada, kui oluline osa suurest pildist on tegelikult igaühe joonistada. Võib ju kurta, et valitsus ei saa ega saa Tallinnast Tartusse nelja sõidurada valmis. Aga tegelikult on need 31 otsust, mida iga liikleja pidevalt teeb, vähemalt sama olulised.

Teomeetri teine toimeaine on kirjutamata reeglite läbipaistvamaks muutmine. Iga teo juures on näha, kui paljud Teomeetri kasutajad selle teo juba enda peale võtavad, ja kui palju on nende seas sinu sotsiaalmeedia kontakte. Selline konkreetne ülesvõte muidu hajutatud käitumisest aitab mõista, et head tehes pole Sa tegelikult üksi. Et need sõelujad, kes isegi suunatuld ei näita, on ehk ainult erandid, mitte reeglid. Välistatud pole muidugi ka see, et mõne teo juures oled erandiks hoopis sina. Aga loodetavasti on seegi huvitav infokild.

Muidugi ei ole Teomeetris lõplikku tõde. Kõik teod ei sobi ja ei peagi sobima kõigile. Olukorrad ja inimesed on erinevad. Õigeid lahendusi on harva ainult üks. Küllap näib mõni asi Teomeetris seetõttu imelik ja küllap sünnib sellest ka vaidlusi. Aga kõik see käib asja juurde. Sest kui miski näib imelik, siis juba on murtud tähelepanematus. Ja just vesteldes ja arutledes saame kogukonnana otsustada, kas üks või teine kirjutamata reegel vajab värskendust.

Räägitakse, et inimene on see, mida ta sööb. Teomeeter näitab, et Eesti on see mida inimesed teevad. Mida me kõik teeme. Päevast päeva.

Tule tegijaks!

 

Teomeeter on sotsiaalse vastutuse projekt, mida Teomeeter.ee viib läbi koos Eesti Rahvusringhäälingu, Delfi ja Eesti Päevalehega. Teomeetri akna leiab ERRi portaalides ilmuvate liiklusteemaliste artiklite sabast.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.