Rain Kooli: Pokemon – absoluutne paha või siiski ka võimalus? ({{commentsTotal}})

Pokemon Go on miski, mille mitteteadmine nõuab täna juba teadlikku pingutust. Ma ei ütleks selle kohta isegi mäng ega rakendus, vaid pigem võib Pokemon Go-d kutsuda nähtuseks. Kõigis maailma vähegi arenenumates riikides võib kohata igas vanuses inimesi, kes avalikes kohtades oma nutitelefonidega imelikke liigutusi teevad või häälekalt arutavat, milline mängutegelane neil õnnestus kinni püüda.

Kohe kui Pokemon Go oma maailmavallutust alustas, hakkasid sellega seoses ilmuma ka uudised ja artiklid, mis toonitasid kõike uue hittmänguga seotud negatiivset. Küll oli keegi Pokemone jahtides auto alla jäänud, küll üle mingi serva pudenenud või – meie kodumaisel näitel – aknast välja kukkunud.

Politseinikud üle ilma väljendasid oma sügavat muret inimeste ohtutunde kadumise pärast. Hulk lugusid rääkis ka kurjategijatest, kes Pokemon Go-d ära kasutades inimesi röövinud olid.

Osa kasvatusteadlastest aga väljendas oma järjekordset muret laste ja noorte arengu pärast. Pokemon Go-s nähti taas kord sukeldumist reaalsest maailmast virtuaalsesse, tegelikkusest irdumist ja päris asjadega kontakti kaotamist.

Ja see on huvitav.

Pokemon Go-d võib umbusklikult põrnitseda või põlglikult tõrjuda – aga samas võib oma lapsed käekõrvale haarata ja koos nendega mööda kodulinna lipata.

Tähistasime nädalake tagasi pisut ennetavalt mu abikaasa sünnipäeva kogu pühapäeva kestnud sihitu uitamisega mööda Tallinna. Lisaks vahvale tundele – olla oma kodulinnas turisti rollis – kohtasime me aga palju teisi inimesi, kellest osa kindlasti viibis meie kodulinnas ka tegelikult turistina, aga paljud ei olnud ka.

Need olid just need inimesed, kes avalikes kohtades oma nutitelefonidega imelikke liigutusi tegid või häälekalt arutasid, milline Pokemon Go tegelane neil õnnestus kinni püüda.

Vaatasin neid ja keda ma nägin? Kas tõesti juhmistunud, tegelikkusest võõrdunud ja arvutiekraani tinistavas lummuses kängu jäänud zombie'sid?

Ei. Ma nägin heatujulisi, õhetavate põskedega lapsi, noori ja täiskasvanuid, kes olid meiega kohtumise hetkeks ilmselgelt juba päris pika tee maha vantsinud, aga jaksasid endiselt edasi rühkida. Nägin inimesi, kes avastasid muu hulgas lavakunstikateedri, Kanada saatkonna, hulga ausambaid, meie ajaloolisi linnatorne ja palju muud, mille olemasolu näiteks 12-aastane noormeeste seltskond muidu tõenäoliselt iial poleks teadvustanud.

Muidugi on Pokemon Go lihtsalt üks äriline ettevõtmine palju hulgas. Muidugi on suur osa sellest täiskasvanutele mõistetamatu (nagu muidugi olid juba esimesed salaseltsiluurekad või autokaardimängud aastakümneid tagasi). Muidugi on iga asja ettevaatamatu või mõõdutundetu tegemine potentsiaalselt ohtlik.

Aga asi, mida Pokemon Go kindlasti ei tee, on kasutajate surumine eemale tegelikkusest sügavamale virtuaalsusesse. Tegelikult hoopis vastupidi – Pokemon Go suurim fenomen on see, et see mitte ei liigu klassikalisel teljel reaalsus-virtuaalsus lisanduva virtuaalsuse poole, vaid on just nimelt viinud nutiseadmete kasutajad virtuaalsusest tagasi reaalsusesse. Kui Pokemon Go midagi teeb, siis see hägustab reaalsuse ja virtuaalsuse piire, aga see ongi täiesti uus ja omamoodi lähenemist nõudev areng nüüdistehnilises maailmas.

On kindlasti asju ja nähtusi, mis on üheselt taunitavad, samas aga on palju selliseid, millesse võib suhtuda Juhan Liivi süngitseval kombel – aga võib ka mitte. Pokemon Go-d võib umbusklikult põrnitseda või põlglikult tõrjuda – aga samas võib oma lapsed käekõrvale haarata ja nendega mööda kodulinna lipata. Ning avastada selle käigus enda jaoks uuesti nii oma lapsed kui ka selle linna.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.