Soome e-valimisi lõpuni turvaliseks ei pea ({{commentsTotal}})

E-valimine.
E-valimine. Autor/allikas: Flicker

Ehkki Soome hetkel e-valimisteks ei valmistu, on see valitsuse plaanides olnud juba umbes 15 aastat. Praegune valitsus seda siiski oma nimekirja lisanud pole.

Demokraatia rakendamise üheks suuremaks komistuskiviks on kujunemas üha vähenev valimisaktiivsus. Elektroonilise hääletamise plaane ongi põhjendatud peamiselt võimalusega hääletamisaktiivsust selle abil tõsta, vahendab Helsinkin Sanomat.

2014. aasta kevadel parlamendi ees demokraatia edendamisest aru andes lubas Soome eelmine valitsus kehtestada otsedemokraatia võimalusena e-hääletamise, et vajadusel interneti teel rahvahääletusi korraldada.

Midagi sellist aga siiani tehtud ei ole ega ole ka plaanis - e-valimiste plaan on Soomes külmutatud.

Valimiskomisjoni esimees Arto Jääskeläinen toob esile kolm põhjust.

Esiteks näitavad rahvusvahelised kogemused tema sõnul, et netihääletus ei tõsta valimisaktiivsust. Jääskeläineni sõnul ei jäta inimesed hääletamata senise protseduuri keerukuse tõttu. Näitena toodud Eestis ja Norras ei ole e-hääletus valimisaktiivsust tõstnud.

Teiseks põhjuseks peetakse andmeturberiski.

"Täiesti turvalist lahendust ei ole olemas," väidab Jääskeläinen.

Andmetesse häkkimisel või ulatuslikel küberrünnakutel oleksid ulatuslikud tagajärjed, kui hääletamine seetõttu peatuks.

Kohalikel valimistel katsetati Soomes e-hääletust 2008. aastal Kauniaises ja Karkkilas, kuid valimised tuli seal hiljem uuesti korraldada ning see kahandas inimeste usaldust selle võimaluse vastu.

Ainuüksi asjaolu, et USA-s on presidendivalimiste käigus häkitud sisse demokraatide arvutivõrku, kahandab e-valimiste usaldusväärsust soomlaste silmis.

Valimiste risk on selle võrra suurem, et kõik peab toimima kindla aja jooksul - kui miski alt veab, tuleb valimisi korrata.

Kolmas põhjus on raha, see omakorda sõltub valitsuse prioriteetidest.

E-hääletamist ette valmistanud töörühm esitas 2015. aasta kevadel uue plaani kohalikel valimistel elektronhääletamise katsetamiseks, mille jaoks paluti valitsusel eraldada 2,4 miljonit eurot, kuivõrd kõrgete turvanõuete tagamine on kulukas. Valitsus aga keeldus rahaeraldusest.

Ehkki e-valimistel mõju valimisaktiivsusele puudub, tasub Jääskeläineni hinnangul aga mõttega e-valimisi katsetada edasi töötada, tehes seda näiteks kohalike valimiste eelhääletuse käigus.

Toimetaja: Merilin Pärli



UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: