Soome e-valimisi lõpuni turvaliseks ei pea ({{commentsTotal}})

E-valimine.
E-valimine. Autor/allikas: Flicker

Ehkki Soome hetkel e-valimisteks ei valmistu, on see valitsuse plaanides olnud juba umbes 15 aastat. Praegune valitsus seda siiski oma nimekirja lisanud pole.

Demokraatia rakendamise üheks suuremaks komistuskiviks on kujunemas üha vähenev valimisaktiivsus. Elektroonilise hääletamise plaane ongi põhjendatud peamiselt võimalusega hääletamisaktiivsust selle abil tõsta, vahendab Helsinkin Sanomat.

2014. aasta kevadel parlamendi ees demokraatia edendamisest aru andes lubas Soome eelmine valitsus kehtestada otsedemokraatia võimalusena e-hääletamise, et vajadusel interneti teel rahvahääletusi korraldada.

Midagi sellist aga siiani tehtud ei ole ega ole ka plaanis - e-valimiste plaan on Soomes külmutatud.

Valimiskomisjoni esimees Arto Jääskeläinen toob esile kolm põhjust.

Esiteks näitavad rahvusvahelised kogemused tema sõnul, et netihääletus ei tõsta valimisaktiivsust. Jääskeläineni sõnul ei jäta inimesed hääletamata senise protseduuri keerukuse tõttu. Näitena toodud Eestis ja Norras ei ole e-hääletus valimisaktiivsust tõstnud.

Teiseks põhjuseks peetakse andmeturberiski.

"Täiesti turvalist lahendust ei ole olemas," väidab Jääskeläinen.

Andmetesse häkkimisel või ulatuslikel küberrünnakutel oleksid ulatuslikud tagajärjed, kui hääletamine seetõttu peatuks.

Kohalikel valimistel katsetati Soomes e-hääletust 2008. aastal Kauniaises ja Karkkilas, kuid valimised tuli seal hiljem uuesti korraldada ning see kahandas inimeste usaldust selle võimaluse vastu.

Ainuüksi asjaolu, et USA-s on presidendivalimiste käigus häkitud sisse demokraatide arvutivõrku, kahandab e-valimiste usaldusväärsust soomlaste silmis.

Valimiste risk on selle võrra suurem, et kõik peab toimima kindla aja jooksul - kui miski alt veab, tuleb valimisi korrata.

Kolmas põhjus on raha, see omakorda sõltub valitsuse prioriteetidest.

E-hääletamist ette valmistanud töörühm esitas 2015. aasta kevadel uue plaani kohalikel valimistel elektronhääletamise katsetamiseks, mille jaoks paluti valitsusel eraldada 2,4 miljonit eurot, kuivõrd kõrgete turvanõuete tagamine on kulukas. Valitsus aga keeldus rahaeraldusest.

Ehkki e-valimistel mõju valimisaktiivsusele puudub, tasub Jääskeläineni hinnangul aga mõttega e-valimisi katsetada edasi töötada, tehes seda näiteks kohalike valimiste eelhääletuse käigus.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema