Võrumaale paigaldati esimene uudne piiripost ({{commentsTotal}})

Eesti-Läti-Vene piiride ühinemiskohta Võrumaal paigaldati piiripost number 1. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti riigipiir üks keerulisemaid ning seetõttu peab see olema Euroopa moodsaim.

Piiripost number 1 paigaldati Pedetsi jõe äärde, kus algab piir, mille lõik on Meeksi ojal püsinud samal kohal enam kui 800 aastat. Teadaolevalt on see piirilõik üks Põhja-Euroopa vanimaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul annab riigipiiri väljaehitamine ajal, mil olukord Euroopa Liidu välispiiril on ärev, Eesti inimesele rohkem kindlustunnet.

"Meil on väga keeruline piir just ida suunas. Meil ei ole üldse probleemi Lätiga, sisuliselt ka mitte Soomega. Aga meil on probleem nii smuugeldamise kui ka inimkaubanduse ja üleüldse ebaseadusliku tegevusega, mis on seotud meie idapiiriga," ütles president Toomas Hendrik Ilves.

Presidendi sõnul aga vaid Eesti piiri väljaehitamisest ei piisa. Euroopas vabalt liikumiseks peavad heas korras olema kõikide riikide piirid. "Sest, nagu füüsikas, kui sul on anum, et sa saad vabalt liikuda anuma sees, siis sul peab olema see anum ka. Piirid peavad pidama, muidu me kaotame seda võimalust, seda suurepärast õigust, mida me naudime," põhjendas president.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul saab piiripostide paigaldamist pidada idapiiri väljaehitamise nurgakiviks. Piiripunktil number 1 on tema sõnul ennekõike sümboolne väärtus, kuna selles punktis saavad kokku kolme riigi - Eesti, Läti ja Venemaa piirid. Töö piiri väljaehitamisega aga veel jätkub.

"Piiri väljaehitamine on niiöelda aktiivses ettevalmistusfaasis. Meil on maaomanikega lepingute sõlmimine, millega me soovime vajalikud maad enda omandisse saada. Projekt on lõpustaadiumis, esimesed tööd on juba käimas," selgitas siseminister. "Freesimis- ja puhastustööd on praktiliselt lõppenud, piiripostide paigaldamine käib, veepiiri hakkame tähistama."

Kokku paigaldatakse Eesti maismaapiirile umbes 700 piiriposti ja piiriveekogudele ligi 400 ujuvat piirimärki. Valitsus on kavandanud kõrgtehnoloogilise piiri väljaehitamiseks aastatel 2016-2020 hinnanguliselt 73 miljonit eurot. Lõplikult saab piir valmis 2019. aastal.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema