Võrumaale paigaldati esimene uudne piiripost ({{commentsTotal}})

Eesti-Läti-Vene piiride ühinemiskohta Võrumaal paigaldati piiripost number 1. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti riigipiir üks keerulisemaid ning seetõttu peab see olema Euroopa moodsaim.

Piiripost number 1 paigaldati Pedetsi jõe äärde, kus algab piir, mille lõik on Meeksi ojal püsinud samal kohal enam kui 800 aastat. Teadaolevalt on see piirilõik üks Põhja-Euroopa vanimaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul annab riigipiiri väljaehitamine ajal, mil olukord Euroopa Liidu välispiiril on ärev, Eesti inimesele rohkem kindlustunnet.

"Meil on väga keeruline piir just ida suunas. Meil ei ole üldse probleemi Lätiga, sisuliselt ka mitte Soomega. Aga meil on probleem nii smuugeldamise kui ka inimkaubanduse ja üleüldse ebaseadusliku tegevusega, mis on seotud meie idapiiriga," ütles president Toomas Hendrik Ilves.

Presidendi sõnul aga vaid Eesti piiri väljaehitamisest ei piisa. Euroopas vabalt liikumiseks peavad heas korras olema kõikide riikide piirid. "Sest, nagu füüsikas, kui sul on anum, et sa saad vabalt liikuda anuma sees, siis sul peab olema see anum ka. Piirid peavad pidama, muidu me kaotame seda võimalust, seda suurepärast õigust, mida me naudime," põhjendas president.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul saab piiripostide paigaldamist pidada idapiiri väljaehitamise nurgakiviks. Piiripunktil number 1 on tema sõnul ennekõike sümboolne väärtus, kuna selles punktis saavad kokku kolme riigi - Eesti, Läti ja Venemaa piirid. Töö piiri väljaehitamisega aga veel jätkub.

"Piiri väljaehitamine on niiöelda aktiivses ettevalmistusfaasis. Meil on maaomanikega lepingute sõlmimine, millega me soovime vajalikud maad enda omandisse saada. Projekt on lõpustaadiumis, esimesed tööd on juba käimas," selgitas siseminister. "Freesimis- ja puhastustööd on praktiliselt lõppenud, piiripostide paigaldamine käib, veepiiri hakkame tähistama."

Kokku paigaldatakse Eesti maismaapiirile umbes 700 piiriposti ja piiriveekogudele ligi 400 ujuvat piirimärki. Valitsus on kavandanud kõrgtehnoloogilise piiri väljaehitamiseks aastatel 2016-2020 hinnanguliselt 73 miljonit eurot. Lõplikult saab piir valmis 2019. aastal.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: