Võsul püütakse päästa viimast säilinud rehielamut ({{commentsTotal}})

Vihula vallas Võsul alustati teadaolevalt ainsa säilinud rehielamu päästmist ja mõõdistamist. Kuigi vana hoone kordategemine võib tunduda üsna lootusetu, tasub seda restauraator Vallo Variku sõnul vähemalt üritada.

Lahemaa rahvuspargis on 2000 vana, ent väärtuslikku hoonet, igal aastal üritatakse ehituspärandi koolituse raames üks hoone uuele elule aidata. Pällo talu rehemaja tervikuna enam päästa ei õnnestu, kuid korda tehakse kaks kambrit ja rehealune ning päästetakse ajaloolisi detaile.

"Siinsamas sees on Palmse von Pahlenite tüüpi korstnaga reheahi koos originaalse pliidiga. Kõik aknad on originaalid 19. sajandi lõpust, lisaks hästi palju selliseid detaile, mida muidu päästa ei saaks," tutvustas keskkonnaameti Viru regiooni spetsialist Ave Paulus seekordset objekti "Aktuaalsele kaamerale".

Pällo talu viienda põlve järeltulija Peep Varju ütleb, et talu saadi Palmse parunilt 1867. aastal, kuid selle väljaostmiseks kulus veel kaks inimpõlve. Peep Varju sai oma sünnitalus elada neli aastat, siis küüditati kogu pere Siberisse.

"Selle talu õnnetu saatus on see, et viimati oli siin peremees 1908, kui minu vanaisa suri ja pärast seda on talu pidanud naised: minu vanaema ja tema kaks tütart. Ja tädi oli viimane," jutustas Pällo talu peremees Varju.

Peep Varju annab endale aru, et ei tema vanus ega ka rahalised võimalused luba kõiki hooneid taastada, kuid kindlasti tahab ta säilitada 176 aastat tagasi ehitatud rehemaja.

Pällo talus on praegu ametis ka kunstiakadeemias õppivad tulevased arhitektid, kes kõik hooned ära mõõdistavad.

"On võimalik taastada või siis jätta lihtsalt mälestuseks kogu see komplekt jooniseid, juhul kui see maja ei peaks säilima," selgitas kunstiakadeemia õppejõud, arhitekt Jaan Tiidemann väljavaateid.

Restauraator Vallo Varik ütleb, et ükskõik, kui lootusetu ka vana hoone kordategemine tundub, tasub seda vähemalt üritada. Aga enne tuleks nõu pidada asjatundjaga. "Spetsialist tasub kutsuda igal juhul kasvõi esmase nõu saamise eesmärgil, et mida teha kõigepealt. Minu arust on see palju odavam, kui hakata ise midagi tegema, mis võib hiljem lisatööd tekitada."

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: