Võsul püütakse päästa viimast säilinud rehielamut ({{commentsTotal}})

Vihula vallas Võsul alustati teadaolevalt ainsa säilinud rehielamu päästmist ja mõõdistamist. Kuigi vana hoone kordategemine võib tunduda üsna lootusetu, tasub seda restauraator Vallo Variku sõnul vähemalt üritada.

Lahemaa rahvuspargis on 2000 vana, ent väärtuslikku hoonet, igal aastal üritatakse ehituspärandi koolituse raames üks hoone uuele elule aidata. Pällo talu rehemaja tervikuna enam päästa ei õnnestu, kuid korda tehakse kaks kambrit ja rehealune ning päästetakse ajaloolisi detaile.

"Siinsamas sees on Palmse von Pahlenite tüüpi korstnaga reheahi koos originaalse pliidiga. Kõik aknad on originaalid 19. sajandi lõpust, lisaks hästi palju selliseid detaile, mida muidu päästa ei saaks," tutvustas keskkonnaameti Viru regiooni spetsialist Ave Paulus seekordset objekti "Aktuaalsele kaamerale".

Pällo talu viienda põlve järeltulija Peep Varju ütleb, et talu saadi Palmse parunilt 1867. aastal, kuid selle väljaostmiseks kulus veel kaks inimpõlve. Peep Varju sai oma sünnitalus elada neli aastat, siis küüditati kogu pere Siberisse.

"Selle talu õnnetu saatus on see, et viimati oli siin peremees 1908, kui minu vanaisa suri ja pärast seda on talu pidanud naised: minu vanaema ja tema kaks tütart. Ja tädi oli viimane," jutustas Pällo talu peremees Varju.

Peep Varju annab endale aru, et ei tema vanus ega ka rahalised võimalused luba kõiki hooneid taastada, kuid kindlasti tahab ta säilitada 176 aastat tagasi ehitatud rehemaja.

Pällo talus on praegu ametis ka kunstiakadeemias õppivad tulevased arhitektid, kes kõik hooned ära mõõdistavad.

"On võimalik taastada või siis jätta lihtsalt mälestuseks kogu see komplekt jooniseid, juhul kui see maja ei peaks säilima," selgitas kunstiakadeemia õppejõud, arhitekt Jaan Tiidemann väljavaateid.

Restauraator Vallo Varik ütleb, et ükskõik, kui lootusetu ka vana hoone kordategemine tundub, tasub seda vähemalt üritada. Aga enne tuleks nõu pidada asjatundjaga. "Spetsialist tasub kutsuda igal juhul kasvõi esmase nõu saamise eesmärgil, et mida teha kõigepealt. Minu arust on see palju odavam, kui hakata ise midagi tegema, mis võib hiljem lisatööd tekitada."

Toimetaja: Merilin Pärli



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: