USA Euroopa õhujõudude ülem: NATO liitlased on mõistnud, et kollektiivkaitse on taas prioriteet ({{commentsTotal}})

NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc 2015. aastal Eestis.
NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc 2015. aastal Eestis. Autor/allikas: mil.ee

USA Euroopa õhujõudude ülem, kindral Frank Gorenc ütles, et tema ametiajal on Euroopa muutunud oluliselt nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Viimasel ajal nii idas kui ka lõunas kasvavat ohtu on liitlased tema hinnangul tunnistanud ning tegutsevad seetõttu oma kaitsevõimekuse suurendamise nimel.

Gorenc selgitas väljaandele DefenseNews antud pikemas intervjuus, et pärast külma sõja lõppu hakkas NATO aja jooksul kollektiivkaitse asemel üha rohkem keskenduma oma teisele missioonile ehk kriisireguleerimisele - näiteks Balkani poolsaarel ja Afganistanis. "Ja loomulikult tõmbasid president [Vladimir] Putin ja Krimmi hõivamine kogu alliansi mõttemaailma tagasi kollektiivkaitse juurde. See on see, mida ma sõjaväelise juhina näen, et sellega allianss praegu poliitilises mõttes maadleb," märkis kindral.

"Sõjaliselt on USA kohalolek 75% väiksem kui külma sõja ajal. Ma näen NATO muutumist, eriti on näiteks märgata, kuidas õppusi NATO õhuruumis on raskem korraldada müraprobleemide ja muu sellise pärast," selgitas ta.

Samuti on tema hinnangul Euroopa riigid vahepeal keskendunud riigikaitse asemel pigem kodumaisele poliitikale ja sotsiaalprogrammidele.

Küsimusele, kas tema arvates on USA ja liitlased praegu piisavalt heas positsioonis, et Venemaast lähtuva ohuga tegeleda, vastas kõrge õhuväelane, et see sõltub sellest, milliste ülesannete täitmist silmas peetakse.

"Ma peaksin teadma väga täpselt, mida selle [valmisoleku] all silmas peetakse, kuid laias laastus ma arvan, et me oleme korralikult end positsioneerinud. Üks muutus, mis meil relvajõududes on olnud - et kuigi meil on 75% vähem alaliselt paigutatud üksusi, on mul samal ajal täielik juurdepääs kõigile USA õhujõudude ressurssidele ja seda tänu organisatsioonilistele muudatustele, mille kaudu muudetakse tagalaüksused vajadusel missiooniüksusteks. Ehk muudatuse näol on tegu võimekusega, mis lähtub meie riigi prioriteetidest ja liitlassuhetest, et pakkuda nii kindlust kui ka heidutust üle kogu maailma," põhjendas Gorenc.

"Seega selles osas, mis puudutab otseselt õhujõudude võimekust, olen ma rahul. Mis puudutab allianssi, siis, nagu te teate, jõudsid liitlased 2014. aasta Walesi tippkohtumisel veendumusele, et NATO pole olnud piisavalt valmis ja võimeline vastama ning seega kutsuti ellu valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan - Toim.), mille raames me teeme tööd ka täna, kui me arutame, kuidas saavutada jõudu, mis annaks kindlustunnet meie liitlastele ja heidutaks võimalikku vastast. See on käimasolev protsess," lisas ta.

Küsimusele, kas tema meelest panustavad NATO liikmesriigid alliansi nimel piisavalt, vastas Gorenc, et selles osas, mis puudutab Walesi tippkohtumist, on vastus jaatav.

"Seal otsustati pühenduda kaitsekulutuste tõstmisele 2 protsendini SKP-st ning liikmesriigid on kõik, peale mõne erandi, sinnapoole teel. Seega kinnitati üle põhimõte, et riigid teevad seda, mis on nende riiklikes huvides. Ning et nad ka võtavad seda prioriteedina, ma tunnen, et sellele ollakse ka pühendunud. Tee, kuidas seda saavutada, on selge. See, kas me sinna jõuame või mitte, on iseasi, kuid ma arvan, et võimalikku ohtu on tajutud. Ning et oht eelkõige idast kui ka lõunast suureneb ja et sellega tuleb arvestada. Ja ma arvan, et rohkem kui kunagi varem, on üha enam liitlasi seda ka tunnistamas," rõhutas kindral.

Toimetaja: Laur Viirand



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: