USA Euroopa õhujõudude ülem: NATO liitlased on mõistnud, et kollektiivkaitse on taas prioriteet ({{commentsTotal}})

NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc 2015. aastal Eestis.
NATO õhuväejuhatuse ülem kindral Frank Gorenc 2015. aastal Eestis. Autor/allikas: mil.ee

USA Euroopa õhujõudude ülem, kindral Frank Gorenc ütles, et tema ametiajal on Euroopa muutunud oluliselt nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Viimasel ajal nii idas kui ka lõunas kasvavat ohtu on liitlased tema hinnangul tunnistanud ning tegutsevad seetõttu oma kaitsevõimekuse suurendamise nimel.

Gorenc selgitas väljaandele DefenseNews antud pikemas intervjuus, et pärast külma sõja lõppu hakkas NATO aja jooksul kollektiivkaitse asemel üha rohkem keskenduma oma teisele missioonile ehk kriisireguleerimisele - näiteks Balkani poolsaarel ja Afganistanis. "Ja loomulikult tõmbasid president [Vladimir] Putin ja Krimmi hõivamine kogu alliansi mõttemaailma tagasi kollektiivkaitse juurde. See on see, mida ma sõjaväelise juhina näen, et sellega allianss praegu poliitilises mõttes maadleb," märkis kindral.

"Sõjaliselt on USA kohalolek 75% väiksem kui külma sõja ajal. Ma näen NATO muutumist, eriti on näiteks märgata, kuidas õppusi NATO õhuruumis on raskem korraldada müraprobleemide ja muu sellise pärast," selgitas ta.

Samuti on tema hinnangul Euroopa riigid vahepeal keskendunud riigikaitse asemel pigem kodumaisele poliitikale ja sotsiaalprogrammidele.

Küsimusele, kas tema arvates on USA ja liitlased praegu piisavalt heas positsioonis, et Venemaast lähtuva ohuga tegeleda, vastas kõrge õhuväelane, et see sõltub sellest, milliste ülesannete täitmist silmas peetakse.

"Ma peaksin teadma väga täpselt, mida selle [valmisoleku] all silmas peetakse, kuid laias laastus ma arvan, et me oleme korralikult end positsioneerinud. Üks muutus, mis meil relvajõududes on olnud - et kuigi meil on 75% vähem alaliselt paigutatud üksusi, on mul samal ajal täielik juurdepääs kõigile USA õhujõudude ressurssidele ja seda tänu organisatsioonilistele muudatustele, mille kaudu muudetakse tagalaüksused vajadusel missiooniüksusteks. Ehk muudatuse näol on tegu võimekusega, mis lähtub meie riigi prioriteetidest ja liitlassuhetest, et pakkuda nii kindlust kui ka heidutust üle kogu maailma," põhjendas Gorenc.

"Seega selles osas, mis puudutab otseselt õhujõudude võimekust, olen ma rahul. Mis puudutab allianssi, siis, nagu te teate, jõudsid liitlased 2014. aasta Walesi tippkohtumisel veendumusele, et NATO pole olnud piisavalt valmis ja võimeline vastama ning seega kutsuti ellu valmiduse tegevuskava (Readiness Action Plan - Toim.), mille raames me teeme tööd ka täna, kui me arutame, kuidas saavutada jõudu, mis annaks kindlustunnet meie liitlastele ja heidutaks võimalikku vastast. See on käimasolev protsess," lisas ta.

Küsimusele, kas tema meelest panustavad NATO liikmesriigid alliansi nimel piisavalt, vastas Gorenc, et selles osas, mis puudutab Walesi tippkohtumist, on vastus jaatav.

"Seal otsustati pühenduda kaitsekulutuste tõstmisele 2 protsendini SKP-st ning liikmesriigid on kõik, peale mõne erandi, sinnapoole teel. Seega kinnitati üle põhimõte, et riigid teevad seda, mis on nende riiklikes huvides. Ning et nad ka võtavad seda prioriteedina, ma tunnen, et sellele ollakse ka pühendunud. Tee, kuidas seda saavutada, on selge. See, kas me sinna jõuame või mitte, on iseasi, kuid ma arvan, et võimalikku ohtu on tajutud. Ning et oht eelkõige idast kui ka lõunast suureneb ja et sellega tuleb arvestada. Ja ma arvan, et rohkem kui kunagi varem, on üha enam liitlasi seda ka tunnistamas," rõhutas kindral.

Toimetaja: Laur Viirand



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: