Alo Lõhmus: eestikeelne kasutusjuhend ei ole enam enesestmõistetav ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Samal ajal kui nii mõnegi inimese arvates peaks riik rohkem pingutama Eestis inglise keele kasutamise võimaluste avardamise nimel, vajab endiselt kaitset ja tuge ka eesti keel, leiab Alo Lõhmus oma tänases, reaalsele elujuhtumile tuginevas kommentaaris.

Ostsime neil päevil uue pesumasina. Sääraseid raskeid hetki tuleb ette ilmselt iga perekonna elus. Raskeid selles mõttes, et pesumasinad on tõesti äärmiselt kogukad, eriti kui neid tuleb tassida viiendale korrusele. Raske on see katsumus ka rahakotile. Ning emotsionaalseski mõttes pole kerge lahkuda oma vanast, kõige esimesest pesumasinast, mis on vanem kui su lapsed. Koos temaga läheks kaotsi justkui tükike noorust.

Parafraseerides vene kirjandusklassikat: „Kodanikud! Hinnake vilkuvate tuledega automaatpesumasinat! See on kodukolle, vannitoasisustuse alfa ja oomega, koduse hubasuse kehastus, armastuse baas, priimuse isa!“

Uut pesumasinat vahtplastipakendist vabastades selgus, et kohalik kaubandusvõrk, täpsemalt kauplusekett Euronics, on pesumasina varustanud soome, rootsi ja muudes skandinaavia keeltes trükitud kasutusjuhenditega, kuid eestikeelset juhendit pole. Valusa torkena südames meenus, et 1999. aastal ostetud vanal armsal pesumasinal oli eestikeelne juhend täiesti olemas. Uue varustusest ei leidunud aga isegi ingliskeelset.

Pesumasin pole naljaasi – see maksab väikese varanduse ning garantiitingimuste jämeda rikkumise korral on kogu raha maha visatud. Kui ma avastasin, et oleksin äärepealt unustanud enne masina käivitamist lahti kruvida trumlit fikseerivad transpordipoldid (seega oleks trummel võinud tõsiselt viga saada), otsustasin hankida arusaadavas keeles juhendi, maksku mis maksab.

Pärast meeleolukat pooltundi internetis õnnestus viimaks leida ingliskeelne manuaal. Aga kas eesti tarbija peab kohaliku kaubandusvõrgu teenuste kasutamiseks tõesti valdama inglise keelt ning olema varustatud internetiga?

Küsimus on seda aktuaalsem, et ka hiljuti meie perre soetatud Husqvarna trimmeri juhendit oli võimalik lugeda kõigis skandinaavia keeltes, ent mitte eesti keeles. Tundub, et eesti tarbija õigus saada kaubaga kaasa emakeelne kasutusjuhend on Euroopa Liidu viljastavates tingimustes kahanemas.

Ometi ütleb tarbijakaitseseadus selge sõnaga, et tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale – nii pesumasin kui ka trimmer vastavad mu meelest kõigile neile määratlustele – peab tootja lisama kasutusjuhendi. Kui kasutusjuhend on võõrkeelne, peavad eesti keelde tõlgitud olema vähemalt need osad, mis sisaldavad vajalikku teavet kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Just säärast infot ma pesumasinat kokku pannes, paigaldades ja ühendades ka hädasti vajasin.

Tarbijakaitseamet lisab oma koduleheküljel, et kui eestikeelne kasutusjuhend puudub ning seda ei suudeta ka anda, võib tarbija lepingust taganeda. Mul seda plaani pole, ent kui ma oleksin oma juhendamatuse tõttu masina ilma igasuguse vajaduseta hävitanud, siis kasutaksin seda õigust resoluutselt.

1990. aastatel, mil meie poed oli veel väikesed ja suurte kettide poolt alla neelamata, varustati klient kas või poenurgas paljundusmasinal valmistatud mustvalge, kuid eestikeelse kasutusjuhendiga. Tänapäeval pole see enam kahjuks nii enesestmõistetav.

Kui nii mõnegi arvates peaks riik rohkem pingutama Eestis inglise keele kasutamise võimaluste avardamise nimel, siis juhtum kasutusjuhendiga näitab, et kaitset ja tuge vajab endiselt ka eesti keel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: