WSJ: Obama administratsioon saatis Iraanile 400 miljoni dollari eest sularaha ({{commentsTotal}})

USA dollarid, eurod ja Iraani riaalid.
USA dollarid, eurod ja Iraani riaalid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajalehe The Wall Street Journal andmetel korraldas president Barack Obama administratsioon käesoleva aasta jaanuaris salajase transpordioperatsiooni, mille käigus saadeti Iraanile 400 miljoni USA dollari väärtuses sularaha. Raha saatmine leidis aset ajal, kui Iraani võimud vabastasid neli Teheranis kinni peetud USA kodanikku.

Allikate kinnitusel viidi eraldusmärkideta transpordilennukiga Iraani puitkastid, mille sees oli eurosid, Šveitsi franke ja teiste välisriikide valuutat. Väidetavalt hankis USA sularaha Hollandi ja Šveitsi keskpangast, kirjutas väljaanne.

Sellise meetodi kasutamise põhjuseks on asjaolu, et Iraaniga dollarites arveldamine on USA seadustega keelatud. Lisaks on Iraanil senini kehtivate sanktsioonide tõttu väga raske rahvusvahelisele finantssüsteemile ligi pääseda ja mõnikord kulub suure ülekande kohalejõudmiseks isegi kuid.

Täpsemalt oli tegu esimese maksega, mis puudutas Obama administratsiooni ja Iraani valitsuse 1,7 miljardi dollari suurust kokkulepet aastakümneid kestnud finantsvaidluse teemal. Nimelt sõlmis USA vahetult enne 1979. aasta islamirevolutsiooni relvatehingu Iraani viimase šahhi Mohammad Reza Pahlaviga ning rahvusvahelises kohtus olid Washington ja Teheran selle tehingu asjaolude teemal juba pikemat aega vaielnud.

Kokkulepe vaidluse asjus saavutati ajal, mil ametlikult asuti rakendama ka Iraaniga sõlmitud tuumalepet. "Nüüd, kui tuumalepe on tehtud, vangid vabastatud, oli ka õige aeg see vaidlus lahendada," selgitas president Obama 17. jaanuaril, kuid 400 miljoni dollari väärtuses sularaha transportimist ta aga ei maininud.

Samas on USA ametnikud öelnud, et Washington oli kindel, et rahvusvahelises arbitraažikohtus, kus Iraan nõudis 10 miljardit dollarit, jäädakse kaotajaks ning seega on vana tehingu asjus saavutatud kahepoolne kokkulepe ehk 1,7 miljardit maksumaksjate jaoks tegelikult vägagi soodne.

Lisaks on ametnikud rõhutanud, et sularaha maksmine ja vangide vabastamine pole kuidagi omavahel seotud ning nende ühele ajale sattumine on juhuslik.

"Nagu me oleme selgelt öelnud - läbirääkimisi suure hagi lahendamiseks peeti täiesti eraldi aruteludest, mis puudutasid Ameerika Ühendriikide kodanike koju naasmist. Läbirääkimised polnud mitte ainult eraldiseisvad, vaid neid pidasid mõlemalt poolelt ka erinevad meeskonnad," selgitas USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Riigisekretär John Kerry aga kirjeldas vangide vabastamist olulise diplomaatilise läbimurdena, mille aluseks oli varem edukalt sõlmitud tuumalepe.

Paraku on mõned USA ametnikud tunnistanud, et vangide vabastamise asjus läbi rääkinud Iraani kolleegid ütlesid, et neil on vaja sularaha saabumist, et näidata millegi käega katsutava saavutamist. Lisaks on Iraani meedia allikad esitlenud sularaha saabumist kui lunaraha maksmist USA poolt. Iraani välisministeerium pole samas teemat ametlikult kommenteerinud.

Vabariiklasest Arkansas' senaator Tom Cotton, kes on olnud üks Iraani tuumaleppe tulihingelisemaid kriitikuid, ütles kommentaariks, et "president Obama maksab ajatolladele 1,7 miljardit dollarit lunaraha USA kodanikest pantvangide eest".

Artiklis märgitakse ka seda, et pärast sularaha maksmist on Iraani võimud võtnud vahi alla kaks Iraani-USA kodanikku.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: