WSJ: Obama administratsioon saatis Iraanile 400 miljoni dollari eest sularaha ({{commentsTotal}})

USA dollarid, eurod ja Iraani riaalid.
USA dollarid, eurod ja Iraani riaalid. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ajalehe The Wall Street Journal andmetel korraldas president Barack Obama administratsioon käesoleva aasta jaanuaris salajase transpordioperatsiooni, mille käigus saadeti Iraanile 400 miljoni USA dollari väärtuses sularaha. Raha saatmine leidis aset ajal, kui Iraani võimud vabastasid neli Teheranis kinni peetud USA kodanikku.

Allikate kinnitusel viidi eraldusmärkideta transpordilennukiga Iraani puitkastid, mille sees oli eurosid, Šveitsi franke ja teiste välisriikide valuutat. Väidetavalt hankis USA sularaha Hollandi ja Šveitsi keskpangast, kirjutas väljaanne.

Sellise meetodi kasutamise põhjuseks on asjaolu, et Iraaniga dollarites arveldamine on USA seadustega keelatud. Lisaks on Iraanil senini kehtivate sanktsioonide tõttu väga raske rahvusvahelisele finantssüsteemile ligi pääseda ja mõnikord kulub suure ülekande kohalejõudmiseks isegi kuid.

Täpsemalt oli tegu esimese maksega, mis puudutas Obama administratsiooni ja Iraani valitsuse 1,7 miljardi dollari suurust kokkulepet aastakümneid kestnud finantsvaidluse teemal. Nimelt sõlmis USA vahetult enne 1979. aasta islamirevolutsiooni relvatehingu Iraani viimase šahhi Mohammad Reza Pahlaviga ning rahvusvahelises kohtus olid Washington ja Teheran selle tehingu asjaolude teemal juba pikemat aega vaielnud.

Kokkulepe vaidluse asjus saavutati ajal, mil ametlikult asuti rakendama ka Iraaniga sõlmitud tuumalepet. "Nüüd, kui tuumalepe on tehtud, vangid vabastatud, oli ka õige aeg see vaidlus lahendada," selgitas president Obama 17. jaanuaril, kuid 400 miljoni dollari väärtuses sularaha transportimist ta aga ei maininud.

Samas on USA ametnikud öelnud, et Washington oli kindel, et rahvusvahelises arbitraažikohtus, kus Iraan nõudis 10 miljardit dollarit, jäädakse kaotajaks ning seega on vana tehingu asjus saavutatud kahepoolne kokkulepe ehk 1,7 miljardit maksumaksjate jaoks tegelikult vägagi soodne.

Lisaks on ametnikud rõhutanud, et sularaha maksmine ja vangide vabastamine pole kuidagi omavahel seotud ning nende ühele ajale sattumine on juhuslik.

"Nagu me oleme selgelt öelnud - läbirääkimisi suure hagi lahendamiseks peeti täiesti eraldi aruteludest, mis puudutasid Ameerika Ühendriikide kodanike koju naasmist. Läbirääkimised polnud mitte ainult eraldiseisvad, vaid neid pidasid mõlemalt poolelt ka erinevad meeskonnad," selgitas USA välisministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Riigisekretär John Kerry aga kirjeldas vangide vabastamist olulise diplomaatilise läbimurdena, mille aluseks oli varem edukalt sõlmitud tuumalepe.

Paraku on mõned USA ametnikud tunnistanud, et vangide vabastamise asjus läbi rääkinud Iraani kolleegid ütlesid, et neil on vaja sularaha saabumist, et näidata millegi käega katsutava saavutamist. Lisaks on Iraani meedia allikad esitlenud sularaha saabumist kui lunaraha maksmist USA poolt. Iraani välisministeerium pole samas teemat ametlikult kommenteerinud.

Vabariiklasest Arkansas' senaator Tom Cotton, kes on olnud üks Iraani tuumaleppe tulihingelisemaid kriitikuid, ütles kommentaariks, et "president Obama maksab ajatolladele 1,7 miljardit dollarit lunaraha USA kodanikest pantvangide eest".

Artiklis märgitakse ka seda, et pärast sularaha maksmist on Iraani võimud võtnud vahi alla kaks Iraani-USA kodanikku.

Toimetaja: Laur Viirand



Ott TänakOtt Tänak
Soomes juhib Lappi, Tänak lõpetas päeva kümnendana

Autoralli MM-etapil Soomes läbiti reedesel võistluspäeval tosin kiiruskatset, millest lausa kaheksa võitis üldliider Esapekka Lappi (Toyota). Ott Tänaku võistluspäeva rikkus parempoolse tagumise rehvi ja ratta lõhkumine, mistõttu jäi ta konkurentidest umbes minutiga maha.

Uuendatud: 21:35 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.