Töövaidluskomisjon asub vaagima vallandatud õpetaja kaasust ({{commentsTotal}})

Järva-Jaani gümnaasium.
Järva-Jaani gümnaasium. Autor/allikas: jjaani.kovtp.ee

Töövaidluskomisjon asub neljapäeval vaagima, kas oli korrektne vallandada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Priit Dieves, kes kutsus Õhtulehe artiklis naisi meestele hinnaalandust tegema.

"Saatsin tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palun tuvastada minu ja Järva-Jaani gümnaasiumi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning tuvastada, kas töötaja vallandamisel on rikutud minu põhiseaduslikke õigusi ja töölepinguseadust ja teisi seadusi ning eeskirju," teatas Dieves.

Tema sõnul põhjendas Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants vallandamist Dievese kirjutatud ja 8. juunil Õhtulehes ilmunud artikliga „Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!”.

"Antud vallandamisotsusega rikub Järva-Jaani gümnaasiumi direktor sõnavabaduse põhimõtet ning diskrimineerib töötajat poliitliste või muude veendumuste tõttu," sõnas Dieves. Ta lisas, et vastavalt põhiseadusele ei tohi kedagi diskrimineerida poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Lisaks viitas ta, et põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Gümnaasiumi direktor Raigo Prants on töölepingu erakorralist ülesütlemist meedias põhjendanud sellega, et Dievesel oli varasemast hulk rikkumisi ja Õhtulehes ilmunud kirjutis polnud kindlasti õpetaja vallandamise ainuke põhjus.

Toimetaja: Pamela Maran

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: