Rain Kooli: kahe kandidaadi lõks – ehk oravad kuldses puuris ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Siim Kallas.
Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Reformierakonna juhatuse tänane otsus on juba jõudnud tekitada avalikkuses hämmeldust ja küsimusi. Muu hulgas selle kohta, keda siis ikkagi Reformierakonna esimees Taavi Rõivas erakonna presidendikandidaadina toetab – ja mis sai Marina Kaljurannast. Tegelikult on kõik lihtsam, kui tänaste hämuste sõnumite järgi võiks otsustada.

Võimalik, et tajudes juba toona, et mõttel tema presidendiks saamisest ei ole oravate hulgas jagamatut toetust, otsustas Siim Kallas aprillis Estonia katuse all programmkõnega esineda. End ise kandidaadikandidaadiks seades pani Kallas oma erakonna keerulisse olukorda.

Oleks äärmiselt piinlik ja plass, kui üks erakond oma auesimehe nii-öelda kukele saadab. Eriti, kui tegemist on Siim Kallase kaliibriga poliitikuga. Seega oli pärast seda kõnet välistatud võimalus, et Reformierakond seoses presidendivalimistega Kallasest lihtsalt mööda vaatab.

Samas on Reformierakond lõhki nii oma suhtumises Kallasesse kui ka Kaljuranda. Eriti mõned praegu aktiivsemalt tüüri juures olevad noorema ja keskpõlve poliitikud – teiste hulgas Reformierakonna telgitagustes mõjutav Rain Rosimannus – ei pea Siim Kallast eriliselt vahvaks vuntsiks ega ole vaimustatud mõttest tollest presidendi(kandidaadi)na. Samas on nii mõnelgi põlisel oraval nii mõndagi Kaljurannale ette heita – muu hulgas tolle puiklemist kõrvale erakonna liikmesusest.

Avalikult on aga püütud jääda viisakaks. Sellest ka venitamine erakonna kandidaadi ülesseadmisega ning sellelegi järgnenud imelik kommunikatsioon.

Oravad on suutnud kinnistada mõtet, et Siim Kallas lükatakse presidendivalimistel riigikogu ette – ning juba pärast esimest hääletusvooru või hiljemalt valimiskogus võetakse tema asemel pakist Marina Kaljurand.

Presidendivalimiste eelvoorud on jõudmas faasi, kus asi läheb tõsiseks. Kõik alles jäänud kandidaadikandidaadid saavad aru, et buss sõidab kohe kohe peatusest välja. Sestap hakkavad naeratused kaduma, kulmud tõmbuvad kortsu ja küünarnukid tõusevad, kui iga tõsimeeli Kadrioru lossist unistanud kandidaat üha rohkem ainult enda peale mõeldes bussi poole rühib.

Ka tänane Reformierakonna koosolek ei möödunud ekstsessideta. Kui juhatuse ametlikus otsuses polnud veel Marina Kaljuranna kohta poolt sõnagi, siis erakonna ametlikus pressiteates lausus esiorav Rõivas, et „juhul kui presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, on Reformierakonnal võimalus valimiskogus toetada Marina Kaljuranda.“

See pole just eriline jagamatu toetus Kallasele ning võib kindel olla, et tolle leeris just rõõmust ei hõisatud.

Ühtse erakonnana esinemine on läbi kukkunud juba paar tundi pärast Reformierakonna juhatuse koosoleku lõppemist. Pigem on oravad suutnud kinnistada mõtet, et Siim Kallas lükatakse presidendivalimistel riigikogu ette – ning juba pärast esimest hääletusvooru või hiljemalt valimiskogus võetakse tema asemel pakist Marina Kaljurand.

Kaljuranna juulikuist avaldust, kus too teatas oma toetusest Siim Kallasele riigikogu esimeses hääletusvoorus, pole põhjust pidada allaandmiseks. Vastupidi, Kaljuranna, tema meeskonna ja osa Reformierakonna ladviku hinnangul kukub Kallase valimine riigikogus läbi – ning selle üle ei kurvastata.

Nüüd sõltubki päris palju sellest, mida suudab kahemeheline ”delegatsioon” koosseisus Siim Kallas ja Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat saavutada läbirääkimistel teiste parlamendierakondadega. Suuremal osal neist on välja pakkuda oma kandidaat ning vähemalt praegu ei paista kusagilt suuremat voogamist Siim Kallase selja taha.

On vägagi võimalik, et Kallas riigikogu hääletusvoorudel põrub. Aga see ei tähenda veel, et Kaljurand Toompeal presidendiks valitakse.

Hindamaks kogupilti ei tasu unustada ka pikaaegse peaministri Andrus Ansipi sõnu. Too lausus aprillis, üsna pea pärast Siim Kallase kõnet, et poliitilise loogika kohaselt pole Reformierakonnal väga palju põhjust presidendi ametikohale pretendeerida.

Oma inimese Kadriorgu saamine pole tegelikult oravate jaoks aastal 2016 üldse elu ja surma küsimus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: