Rahvastikuregistri andmetel elab Soomes juba rohkem kui 5,5 miljonit inimest ({{commentsTotal}})

Soome spordifännid.
Soome spordifännid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rahvastikuregistri jooksvalt täiendatavate andmete kohaselt ületas Soome rahvaarv täna 5,5 miljoni piiri.

Helsingis Sörnäineni linnaosas asuva rahvastikuregistrikeskuse büroo seinal asub tabloo, mis näitab jooksvalt registrisüsteemipõhist Soome rahvaarvu. Täna oli tablool esimest korda ajaloos number 5 500 149, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Samas pole tegu ametliku rahvaarvuga, sest näiteks osa surmajuhtumeid ja kolimisi lisatakse registrisse väikese viivitusega.

Seega, kui statistikaamet augusti keskel täpsema ülevaate annab, võib see arv tänasest mõnevõrra erinev olla.

Kindel on aga see, et rahvaarvu võimalik kasv pole tingitud mitte loomuliku iibe (sünni- ja surmajuhtude arvu vahe) paranemisest, vaid immigratsioonist. Eelmisel aastal sai Soome inimesi juurde eelkõige Eestist, Venemaalt ja Iraagist.

Toimetaja: Laur Viirand



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: