Teistest erakondadest toetatakse Kallast vaid Vabaerakonna leeris ({{commentsTotal}})

Teised erakonnad ei tõtta Siim Kallast riigikogus presidendina toetama.

"Reformierakond on oma otsustamatusega liiga kaua oodanud ja praegusel hetkel oleme me olukorras, kus kõigil teistel parlamendierakondadel on juba oma kandidaadid olemas. Nii IRL-il kui Keskerakonnal on kandidaat, kellel on ka piisav toetus, et parlamendis üles tulla. Ma täna näen küll võimalust, et Reformierakonnal on võimalik minna toetust küsima sotsidelt, kellel oma kandidaadi esitamiseks piisavalt hääli pole ja EKRE-lt," oli Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kriitiline.

EKRE fraktsiooni esimees Mart Helme kinnitas, et ka nende erakonnalt Kallasele toetust oodata pole. "Me oleme seda meelt, et riik ei pea olema ühe erakonna käes. Meil on olnud ajad, kus üks erakond valitses kogu riiki ja need ei olnud head ajad," põhjendas Helme.

"Sotsiaaldemokraadid on oma otsuse teinud, meie kandidaat on Eiki Nestor," teatas SDE fraktsiooni liige Sven Mikser. "Veel varakevadel tundus, et Reformierakonna pink on pikk ja plaan selge, kuid mida valimispäevale lähemale, seda rohkem on küsimärke õhus, kas nad tegelikult on selle plaani kuni presidendi ametisse vannutamiseni ka enda jaoks läbi mõelnud. Praegu tundub, kui spordi metafoori kasutada, et jooksevad tõkkeid nii, et võtame ühe tõkke korraga ja siis vaatame, mis edasi saab, nii et tahaks soovida neile pisut selgemat ja pikemat plaani," ütles Mikser.

Ka IRL Kallast ei toeta.

"IRL-il on selge kandidaat, keda me toetame presidendivalimistel - Allar Jõks. On näha, et see teatav sisemine rivaliteet Reformierakonnas jätkub - tegelikkuses Siim Kallast otsustati ju Reformierakonna juhatuses esitada 20% ulatusega kandidaadiks. On viis valimisvooru ja Kallasele määrati kandidatuur vaid ühes valimisvoorus, kõigis muudes jäeti otsad lahtiseks ja pinge väljendub järgmistes Reformierakonna sammudes," arvas kommenteeris IRL-i erakonna eestseisuse ja volikogu liige, justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ainsana toetab muuhulgas Kallast Vabaerakond, kel aga on riigikogus vaid kaheksa häält, millest suurem osa läheb ilmselt Allar Jõksile.

"Liikmeskonna praegune suur ülekaal on Allar Jõksi poolt, järgnes Siim Kallas. Nädala lõpus koguneb erakonna esinduskogu, kes jätkab debatti ja arutelu, kes võiks olla Vabaerakonna soosik," ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: