Teistest erakondadest toetatakse Kallast vaid Vabaerakonna leeris ({{commentsTotal}})

Teised erakonnad ei tõtta Siim Kallast riigikogus presidendina toetama.

"Reformierakond on oma otsustamatusega liiga kaua oodanud ja praegusel hetkel oleme me olukorras, kus kõigil teistel parlamendierakondadel on juba oma kandidaadid olemas. Nii IRL-il kui Keskerakonnal on kandidaat, kellel on ka piisav toetus, et parlamendis üles tulla. Ma täna näen küll võimalust, et Reformierakonnal on võimalik minna toetust küsima sotsidelt, kellel oma kandidaadi esitamiseks piisavalt hääli pole ja EKRE-lt," oli Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kriitiline.

EKRE fraktsiooni esimees Mart Helme kinnitas, et ka nende erakonnalt Kallasele toetust oodata pole. "Me oleme seda meelt, et riik ei pea olema ühe erakonna käes. Meil on olnud ajad, kus üks erakond valitses kogu riiki ja need ei olnud head ajad," põhjendas Helme.

"Sotsiaaldemokraadid on oma otsuse teinud, meie kandidaat on Eiki Nestor," teatas SDE fraktsiooni liige Sven Mikser. "Veel varakevadel tundus, et Reformierakonna pink on pikk ja plaan selge, kuid mida valimispäevale lähemale, seda rohkem on küsimärke õhus, kas nad tegelikult on selle plaani kuni presidendi ametisse vannutamiseni ka enda jaoks läbi mõelnud. Praegu tundub, kui spordi metafoori kasutada, et jooksevad tõkkeid nii, et võtame ühe tõkke korraga ja siis vaatame, mis edasi saab, nii et tahaks soovida neile pisut selgemat ja pikemat plaani," ütles Mikser.

Ka IRL Kallast ei toeta.

"IRL-il on selge kandidaat, keda me toetame presidendivalimistel - Allar Jõks. On näha, et see teatav sisemine rivaliteet Reformierakonnas jätkub - tegelikkuses Siim Kallast otsustati ju Reformierakonna juhatuses esitada 20% ulatusega kandidaadiks. On viis valimisvooru ja Kallasele määrati kandidatuur vaid ühes valimisvoorus, kõigis muudes jäeti otsad lahtiseks ja pinge väljendub järgmistes Reformierakonna sammudes," arvas kommenteeris IRL-i erakonna eestseisuse ja volikogu liige, justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ainsana toetab muuhulgas Kallast Vabaerakond, kel aga on riigikogus vaid kaheksa häält, millest suurem osa läheb ilmselt Allar Jõksile.

"Liikmeskonna praegune suur ülekaal on Allar Jõksi poolt, järgnes Siim Kallas. Nädala lõpus koguneb erakonna esinduskogu, kes jätkab debatti ja arutelu, kes võiks olla Vabaerakonna soosik," ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp.

Toimetaja: Merilin Pärli



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.