Teistest erakondadest toetatakse Kallast vaid Vabaerakonna leeris ({{commentsTotal}})

Teised erakonnad ei tõtta Siim Kallast riigikogus presidendina toetama.

"Reformierakond on oma otsustamatusega liiga kaua oodanud ja praegusel hetkel oleme me olukorras, kus kõigil teistel parlamendierakondadel on juba oma kandidaadid olemas. Nii IRL-il kui Keskerakonnal on kandidaat, kellel on ka piisav toetus, et parlamendis üles tulla. Ma täna näen küll võimalust, et Reformierakonnal on võimalik minna toetust küsima sotsidelt, kellel oma kandidaadi esitamiseks piisavalt hääli pole ja EKRE-lt," oli Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kriitiline.

EKRE fraktsiooni esimees Mart Helme kinnitas, et ka nende erakonnalt Kallasele toetust oodata pole. "Me oleme seda meelt, et riik ei pea olema ühe erakonna käes. Meil on olnud ajad, kus üks erakond valitses kogu riiki ja need ei olnud head ajad," põhjendas Helme.

"Sotsiaaldemokraadid on oma otsuse teinud, meie kandidaat on Eiki Nestor," teatas SDE fraktsiooni liige Sven Mikser. "Veel varakevadel tundus, et Reformierakonna pink on pikk ja plaan selge, kuid mida valimispäevale lähemale, seda rohkem on küsimärke õhus, kas nad tegelikult on selle plaani kuni presidendi ametisse vannutamiseni ka enda jaoks läbi mõelnud. Praegu tundub, kui spordi metafoori kasutada, et jooksevad tõkkeid nii, et võtame ühe tõkke korraga ja siis vaatame, mis edasi saab, nii et tahaks soovida neile pisut selgemat ja pikemat plaani," ütles Mikser.

Ka IRL Kallast ei toeta.

"IRL-il on selge kandidaat, keda me toetame presidendivalimistel - Allar Jõks. On näha, et see teatav sisemine rivaliteet Reformierakonnas jätkub - tegelikkuses Siim Kallast otsustati ju Reformierakonna juhatuses esitada 20% ulatusega kandidaadiks. On viis valimisvooru ja Kallasele määrati kandidatuur vaid ühes valimisvoorus, kõigis muudes jäeti otsad lahtiseks ja pinge väljendub järgmistes Reformierakonna sammudes," arvas kommenteeris IRL-i erakonna eestseisuse ja volikogu liige, justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ainsana toetab muuhulgas Kallast Vabaerakond, kel aga on riigikogus vaid kaheksa häält, millest suurem osa läheb ilmselt Allar Jõksile.

"Liikmeskonna praegune suur ülekaal on Allar Jõksi poolt, järgnes Siim Kallas. Nädala lõpus koguneb erakonna esinduskogu, kes jätkab debatti ja arutelu, kes võiks olla Vabaerakonna soosik," ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Külliki Kübarsepp.

Toimetaja: Merilin Pärli



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: