Võõrliikide pidajad peavad leidma viisi nendest vabanemiseks ({{commentsTotal}})

Tänasest hakkas kehtima esimene Euroopa Liidu ülene keelatud võõrliikide nimekiri. Iga-aastaselt täienevasse nimekirja kuulub esialgu 37 taime- ja loomaliiki, mis on riskihinnangu järgi Euroopa loodusele ohtlikud. Neist kaheksa liiki on esindatud ka Eesti looduses.

Võõrliikide nimekirjas olevaid taimi ja loomi ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. Eestis leiduvatest võõrliikidest kuuluvad nimekirja näiteks pärsia ja Sosnovski karuputk, nutria, signaalvähk ning punakõrv-ilukilpkonn, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul algaski tänasest taime- ja loomaliikidele üleminekuaeg, mis kestab tuleva aasta kolmanda augustini.

"Poed peavad olemasolevad taimed ja loomad maha müüma, aga enam sisse osta ei saa, importida ei saa. Lemmiklooma omanikud võivad oma lemmiklooma pidada kuni selle lemmiklooma eluea lõpuni. See lemmikloom ei tohi paljuneda, seega tuleb nüüd tagada, et see lemmikloom ei sigi. Ja taimed tuleks aedades hävitada, kui inimesel on aias need nimekirja kantud taimed," selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi edasist asjade käiku.

Reinu talu peremehel Peeter Rajal leidub talus kolm loomaliiki, mille pidamine on peagi keelatud: nutriad, pesukarud ning vöötoravad. Kõige kurvemaks teeb teda keeld aretada tulevikus nutriat.

"On väga kehv tunne, et lihtsalt tõmmatakse see loom sellisest väiketaluniku majapidamisest maha, kuna Itaalias on see loom ohtlik, sest ta on kuskile jõetammi sisse mingi uru teinud ja suudab talvituda.," oli eksootiliste loomade kasvataja Raja pahane.

Vaatamata sellele, et nimekiri jõustus, loodab Raja, et see pole veel lõplik. "Loodame ime peale, äkki tuleb talupojamõistus koju tagasi ja lubatakse nutriat nendel sadadel väikeloomapidajatel edasi pidada,"

Linnamäe sõnul hakatakse võõrliikide nimekirja uuendama kord aastas ning sinna võivad lisanduda veel sellised liigid nagu kährikkoer, mink, laialehine lupiin ja saarvaher.

Toimetaja: Merilin Pärli



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.