Võõrliikide pidajad peavad leidma viisi nendest vabanemiseks ({{commentsTotal}})

Tänasest hakkas kehtima esimene Euroopa Liidu ülene keelatud võõrliikide nimekiri. Iga-aastaselt täienevasse nimekirja kuulub esialgu 37 taime- ja loomaliiki, mis on riskihinnangu järgi Euroopa loodusele ohtlikud. Neist kaheksa liiki on esindatud ka Eesti looduses.

Võõrliikide nimekirjas olevaid taimi ja loomi ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. Eestis leiduvatest võõrliikidest kuuluvad nimekirja näiteks pärsia ja Sosnovski karuputk, nutria, signaalvähk ning punakõrv-ilukilpkonn, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul algaski tänasest taime- ja loomaliikidele üleminekuaeg, mis kestab tuleva aasta kolmanda augustini.

"Poed peavad olemasolevad taimed ja loomad maha müüma, aga enam sisse osta ei saa, importida ei saa. Lemmiklooma omanikud võivad oma lemmiklooma pidada kuni selle lemmiklooma eluea lõpuni. See lemmikloom ei tohi paljuneda, seega tuleb nüüd tagada, et see lemmikloom ei sigi. Ja taimed tuleks aedades hävitada, kui inimesel on aias need nimekirja kantud taimed," selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi edasist asjade käiku.

Reinu talu peremehel Peeter Rajal leidub talus kolm loomaliiki, mille pidamine on peagi keelatud: nutriad, pesukarud ning vöötoravad. Kõige kurvemaks teeb teda keeld aretada tulevikus nutriat.

"On väga kehv tunne, et lihtsalt tõmmatakse see loom sellisest väiketaluniku majapidamisest maha, kuna Itaalias on see loom ohtlik, sest ta on kuskile jõetammi sisse mingi uru teinud ja suudab talvituda.," oli eksootiliste loomade kasvataja Raja pahane.

Vaatamata sellele, et nimekiri jõustus, loodab Raja, et see pole veel lõplik. "Loodame ime peale, äkki tuleb talupojamõistus koju tagasi ja lubatakse nutriat nendel sadadel väikeloomapidajatel edasi pidada,"

Linnamäe sõnul hakatakse võõrliikide nimekirja uuendama kord aastas ning sinna võivad lisanduda veel sellised liigid nagu kährikkoer, mink, laialehine lupiin ja saarvaher.

Toimetaja: Merilin Pärli



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: