Võõrliikide pidajad peavad leidma viisi nendest vabanemiseks ({{commentsTotal}})

Tänasest hakkas kehtima esimene Euroopa Liidu ülene keelatud võõrliikide nimekiri. Iga-aastaselt täienevasse nimekirja kuulub esialgu 37 taime- ja loomaliiki, mis on riskihinnangu järgi Euroopa loodusele ohtlikud. Neist kaheksa liiki on esindatud ka Eesti looduses.

Võõrliikide nimekirjas olevaid taimi ja loomi ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. Eestis leiduvatest võõrliikidest kuuluvad nimekirja näiteks pärsia ja Sosnovski karuputk, nutria, signaalvähk ning punakõrv-ilukilpkonn, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul algaski tänasest taime- ja loomaliikidele üleminekuaeg, mis kestab tuleva aasta kolmanda augustini.

"Poed peavad olemasolevad taimed ja loomad maha müüma, aga enam sisse osta ei saa, importida ei saa. Lemmiklooma omanikud võivad oma lemmiklooma pidada kuni selle lemmiklooma eluea lõpuni. See lemmikloom ei tohi paljuneda, seega tuleb nüüd tagada, et see lemmikloom ei sigi. Ja taimed tuleks aedades hävitada, kui inimesel on aias need nimekirja kantud taimed," selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi edasist asjade käiku.

Reinu talu peremehel Peeter Rajal leidub talus kolm loomaliiki, mille pidamine on peagi keelatud: nutriad, pesukarud ning vöötoravad. Kõige kurvemaks teeb teda keeld aretada tulevikus nutriat.

"On väga kehv tunne, et lihtsalt tõmmatakse see loom sellisest väiketaluniku majapidamisest maha, kuna Itaalias on see loom ohtlik, sest ta on kuskile jõetammi sisse mingi uru teinud ja suudab talvituda.," oli eksootiliste loomade kasvataja Raja pahane.

Vaatamata sellele, et nimekiri jõustus, loodab Raja, et see pole veel lõplik. "Loodame ime peale, äkki tuleb talupojamõistus koju tagasi ja lubatakse nutriat nendel sadadel väikeloomapidajatel edasi pidada,"

Linnamäe sõnul hakatakse võõrliikide nimekirja uuendama kord aastas ning sinna võivad lisanduda veel sellised liigid nagu kährikkoer, mink, laialehine lupiin ja saarvaher.

Toimetaja: Merilin Pärli



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: