Põgenev purjus autojuht nõudis 112 helistades, et politsei ta tagaajamise lõpetaks ({{commentsTotal}})

Alkomeeter.
Alkomeeter. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Politsei puutus eile kokku kurioosse juhtumiga, kus joobekahtlusega naine põgenes politsei eest, ise korduvalt hädaabinumbril helistades ja oma tagaajamise lõpetamist nõudes. Abijõududega saadi liiklusele ohtlik juht lõpuks peatuma.

Eile kella 23.15 paiku märkasid Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikud kahtlase sõidustiiligi Opeli juhti, kellele anti peatumismärguanne. Juht peatas sõiduki Pärnu maanteel ning esitas politseinikele oma juhiloa, mis kuulus 35-aastasele naisterahvale, selgitas politsei ERR.ee-le.

Politseinikud palusid juhil aken rohkem lahti teha ning palusid tal puhuda alkomeetrisse. Sõiduki uksed olid lukus, mispeale hoiatasid politseinikud juhti, et kui ta keeldub ust või akent avamast, peavad korrakaitsjad tegema seda jõuga. Seepeale vajutas naine gaasi ning asus politseinike eest ära sõitma. Politseinikud järgnesid naisele, uurides samal ajal võimalusi abijõudude kutsumiseks. Naine võttis suuna Pärnu poole ning politseinikud püsisid tal kogu aja kannul.

Oma teekonnal helistas naine kahel korral häirekeskusesse ning palus politseil lõpetada tema tagaajamine. Naine oli selgelt ärritunud olekus ning andis ise teada, et on alkoholijoobes ega kavatse sõidukit peatada.

Naine jõudis lõpuks Märjamaale ning keeras sealt Virtsu-Kuivastu maanteele. Selleks ajaks jõudsid appi ka Haapsalu jaoskonna patrullid ning Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel sundpeatati sõiduk "siili" abil. Naine keeldus jätkuvalt alkomeetrisse puhumast ning seetõttu viidi ta ekspertiisiks haiglasse ja seejärel politseijaoskonda. Tema lõpliku joobe selgitab välja ekspertiis.

"Ajakriitilises olukorras peame olemasoleva info põhjal hindama kõiki asjaolusid, et olukord lahendada ning vältida sündmuse eskaleerumist. Kuna juht oli ärritunud ning endast väljas, siis oli oht, et ta võib käituda ettearvamatult. Hilisel kellaajal, mil liiklus oli hõre, oli naine eelkõige ohtlik iseendale. Seetõttu otsustasid politseinikud oodata ära abijõud, püsides ise samal ajal naisel kannul. Kõige olulisem oli sel hetkel saada juht turvaliselt kätte ning lahendada sündmus nii, et keegi viga ei saaks," selgitas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Allar Lohu.

"Juhid peavad alati hindama oma tervislikku seisundit, nii oma vaimset kui ka füüsilist valmisolekut veendumaks, et ollakse võimelised sõidukit juhtima. Kõnealune sõidukijuht poleks kindlasti tohtinud roolis olla ega andnud endale aru oma tegevuse ohtlikkusest. Siinkohal saavad abiks olla ka ümberkaudsed inimesed, kes võiksid alati takistada alkoholijoobes või ärritatuna lähedasel rooli minemast, sest liiklemine nõuab inimese täielikku keskendumist," soovitas Lohu.

Toimetaja: Merilin Pärli



Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: