Viitna maastikukaitsealalt varastati hulk infotahvleid ({{commentsTotal}})

Viitna Suurjärv
Viitna Suurjärv Autor: RMK/Jüri Pere

Tundmatu kurjategija varastas Viitna maastikukaitsealalt hulga infotahvleid, mis on tekitanud olukorra, kus loodusnautlejatel puudub teave piirkonnas käitumise reeglite kohta, kirjutab Virumaa Teataja.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja keskkonnaameti koostöös rajati hiljuti Viitna maastikukaitsealal asuva Nabudi järve juurde uus laudrada, Pikkjärve kaldale paigaldati suunavad piirded ning suured ja väikesed infotahvlid, mis tutvustavad kaitseala väärtusi.

Paraku on infotahvlid suve jooksul varastatud. “Nii on kaitsealal suvitajad väitnud, et nad ei ole teadlikud, et Pikkjärve vette minek on lubatud vaid järve põhjakaldalt, kuhu on paigaldatud suplusala tähistavad märgid,” tõdes keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Imbi Mets.

Varastatud tahvlitel oli näiteks järvede teket ja muutumist, kaitsealuseid taimi vesilobeeliat ja roomavat öövilget tutvustav tekst. Uute tellimine võtab aega, kuid Mets lubas, et need paigaldatakse kindlasti. “Lisaks täiendavatele rahalistele kulutustele on see arusaamatu ja pahatahtlik tegu põhjustanud ka moraalset kahju tühja läinud töö ja vaeva pärast,” sõnas ta.

Metsa sõnul on piirete ja neile kinnitatud piktogrammide mõte inimesi teavitada, et Pikkjärves kasvavad haruldased taimed, nagu näiteks vesilobeelia, järv-lahnarohi ja jõgitakjad, ning Pikkjärve idakaldalt vetteminek võib neid kahjustada. Nimetatud kohast sisenemist tuleks vältida ka seetõttu, et kaldavööndis kasvavad kaitsealused taimed hävivad, kui neile astutakse peale, või ka siis, kui nende lehtedele satub muda. Muu hulgas tuleb vältida ka kallaste tallamist, sest see põhjustab erosiooni, mistõttu satub järve mulda.

Mets tuletas meelde, et Viitna Pikkjärve on lubatud siseneda ainult põhjakaldalt. Kala tohib sealt püüda vaid talvel jää pealt, soovijad saavad suvel õngitseda Linajärve ääres. Pikkjärvel on keelatud paadisõit, maastikukaitsealal ei tohi ka telkida ega lõket teha.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.