Viitna maastikukaitsealalt varastati hulk infotahvleid ({{commentsTotal}})

Viitna Suurjärv
Viitna Suurjärv Autor/allikas: RMK/Jüri Pere

Tundmatu kurjategija varastas Viitna maastikukaitsealalt hulga infotahvleid, mis on tekitanud olukorra, kus loodusnautlejatel puudub teave piirkonnas käitumise reeglite kohta, kirjutab Virumaa Teataja.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja keskkonnaameti koostöös rajati hiljuti Viitna maastikukaitsealal asuva Nabudi järve juurde uus laudrada, Pikkjärve kaldale paigaldati suunavad piirded ning suured ja väikesed infotahvlid, mis tutvustavad kaitseala väärtusi.

Paraku on infotahvlid suve jooksul varastatud. “Nii on kaitsealal suvitajad väitnud, et nad ei ole teadlikud, et Pikkjärve vette minek on lubatud vaid järve põhjakaldalt, kuhu on paigaldatud suplusala tähistavad märgid,” tõdes keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Imbi Mets.

Varastatud tahvlitel oli näiteks järvede teket ja muutumist, kaitsealuseid taimi vesilobeeliat ja roomavat öövilget tutvustav tekst. Uute tellimine võtab aega, kuid Mets lubas, et need paigaldatakse kindlasti. “Lisaks täiendavatele rahalistele kulutustele on see arusaamatu ja pahatahtlik tegu põhjustanud ka moraalset kahju tühja läinud töö ja vaeva pärast,” sõnas ta.

Metsa sõnul on piirete ja neile kinnitatud piktogrammide mõte inimesi teavitada, et Pikkjärves kasvavad haruldased taimed, nagu näiteks vesilobeelia, järv-lahnarohi ja jõgitakjad, ning Pikkjärve idakaldalt vetteminek võib neid kahjustada. Nimetatud kohast sisenemist tuleks vältida ka seetõttu, et kaldavööndis kasvavad kaitsealused taimed hävivad, kui neile astutakse peale, või ka siis, kui nende lehtedele satub muda. Muu hulgas tuleb vältida ka kallaste tallamist, sest see põhjustab erosiooni, mistõttu satub järve mulda.

Mets tuletas meelde, et Viitna Pikkjärve on lubatud siseneda ainult põhjakaldalt. Kala tohib sealt püüda vaid talvel jää pealt, soovijad saavad suvel õngitseda Linajärve ääres. Pikkjärvel on keelatud paadisõit, maastikukaitsealal ei tohi ka telkida ega lõket teha.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: