Kallas: vaja on koalitsiooni, ükski erakond ei saa presidenti üksi ära valida ({{commentsTotal}})

Reformierakonna presidendikandidaadiks riigikogus nimetatud Siim Kallas ei lase end teiste erakondade muudest kandidaadieelistustest heidutada, sest ükski erakond ei saa uut presidenti ära valida üksi, ei riigikogus ega valimiskogus.

Siim Kallas usub, et läbirääkimisteks teiste erakondadega on ruumi.

"Ärme liiga palju taktikasse lähe - EKRE positsioon on selge, aga teistega saab kindlasti rääkida. Võib-olla saab isegi EKRE-ga rääkida," nentis Kallas "Aktuaalse kaamera" stuudios. "On väga tore, et igaühel on oma kandidaat, aga kõik peavad mõtlema, mis edasi saab. Täna on need hääled sellised, aga mis siis saab lõpuks valimiskogus?"

Kallas meenutas, et kevadel tahtsid kõik erakonnad veel kõigile sobivat ühiskandidaati leida. Ehkki nüüd on kõigil oma kandidaat, pole see siiski lahendus.

Kallas möönis, et tema ametlikuks kandidaadiks kinnitamine just sujuvalt läinud ei ole. "Ega see protsess ei ole suurem asi olnud, see on tõsi. Aga pettumus on termin, mis poliitikasse ei sobi."

Reformierakonna presidendikandidaat leiab, et kui teda riigikogus ära ei valita, peab partei uuesti kokku tulema ja mõtlema, mis edasi saab.

"Pärast riigikogu valimisi on jõujooned igal juhul muutunud. Siis on vaja koalitsiooni, sest ükski erakond ei saa üksi valimiskogus läbi," juhtis ta tähelepanu. "Lootus ei kao kusagile. Need võimalused on ikkagi olemas."

Toimetaja: Merilin Pärli



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: