Fotod ja video: Londonis hukkus noarünnakus naine, viis inimest sai vigastada ({{commentsTotal}})

{{1470279102000 | amCalendar}}

Suurbritannia pealinnas Londonis tapeti kolmapäeva hilisõhtul noarünnakus naine ja veel viis inimest sai vigastada, rünnaku arvatav toimepanija on vahi all, teatasid võimud.

Politsei kutsuti Russelli väljakule kohaliku aja järgi kell 22.33 (Eesti aeg neljapäeval kell 00.33) pärast teadet, et noaga relvastatud isik ründab teisi inimesi. Arvatav ründaja peeti samal väljakul kinni kuus minutit hiljem taseri abil ning toimetati haiglasse, vahendasid BNS, Reuters, BBC jt.

Võimude sõnul tundub, et noaga relvastatud 19-aastane mees ründas kesklinnas asuval väljakul suvalisi inimesi.

"Esialgsed andmed viitavad, et selles juhtumis on oluliseks teguriks vaimne tervis ning see on peamine liin, mida mööda juhtumit uuritakse, kuid loomulikult peaksime praeguses etapis hoidma motiivi asjus avatud meelt," lausus kõrge Londoni politsei ametnik Mark Rowley.

"See tähendab, et terrorism on võimalik motivatsioon, kuid vaid üks uurimise liinidest, mis meil on läbi vaadata," lisas ta.

Rünnakus sai haavata kuus inimest, kuid üks 60. eluaastates naine hiljem suri saadud haavadesse, lausus Rowley.

Ametnike sõnul võib üks haavatutest olla Ühendriikide kodanik, teatas USA telekanal CNN.

Terrorioht Suurbritannias on riiklikul skaalal "tõsine" ehk teiseks kõrgeimal tasemel. See tähendab, et rünnak on "väga tõenäoline".

Pealinna politseiülem Bernard Hogan-Howe ütles varem kolmapäeval, et Londoni politsei toob vastuseks äärmusrühmituse ISIS rünnakutele Euroopas tänavatele rohkem relvastatud korravalvureid. Politseijõudude hulka ja nähtavust suurendatakse "kaitsmaks üldsust igasuguste ohtude eest".

Politseiülem põhjendas lisarelvade tänavale toomist seisukohaga, et võimaliku rünnaku puhul Londonis ei ole küsimus enam "kas", vaid "millal". 

Ründaja oli somaallasest Norra kodanik

Londoni politsei kinnitas hiljem, et ründaja näol on tegu Somaalia juurtega Norra kodanikuga. Samas rõhutati endiselt, et juhtumi asjaolud viitavad pigem vaimse tervise probleemidele ning terrorismiga pole seost tuvastatud.

Hukkunud naine oli USA kodanik. Haavata saanute seas on nii Suurbritannia, Hispaania, Austraalia ja Iisraeli kodanikke.

 

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: