EKA uue hoone vastu sõdinud vanaproua kaks korda kõrgema hoonega enam ei võitle ({{commentsTotal}})

Eesti Kunstiakadeemia endisele krundile Tallinna kesklinnas planeerib uus omanik OÜ City Plaza ehitada 30-korruselise elu- ja ärihoone. Mäletatavasti jäi Kunstiakadeemia 16-korruseline õppehoone ehitamata vaid ühe naabermaja omaniku vastuseisu tõttu.

Kunstiakadeemialt krundi omandanud kõrvalkrundi omanik City Plaza andis Tallinna llinnaplaneerimise ametisse taotluse uue detailplaneeringu algatamiseks selle aasta aprillis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kolmest võimalikust eskiisist on tööse jäänud kaks, mõlema puhul ehitataks praegusele parkimisplatsile muuhulgas ka 30-korruseline hoone.

"Vastavalt kõrghoonete teemaplaneeringule, oleme planeerinud sinna ühe büroo ja ärihoone, multifunkstionaalse kaubanduskeskuse ja hotelli," kinnitas OÜ City Plaza juhatuse liige Angel Andla.

Kunstiakadeemia soovis ehitada 16-korruselise hoone. Naaberkinnistu omanik hakkas selle vastu võitlema. Täna soovib City Plaza ehitada kunstiakadeemia krundile aga koguni 30-korruselise hoone.

Kõnealuse naaberkinnistu omanik on Ester Palm. Kunstiakadeemia ja Palmi vaheline vaidlus viis selleni, et akadeemia loobus sellele krundile ehitamisest ja nii avanes City Plazal võimalus krunt endale osta. Kunstiakadeemia eelmine rektor Signe Kivi meenutab, kuidas ja kui mitmel korral püüti Ester Palmiga kokkuleppele jõuda.

"Me rääkisime paljudest asjadest, eelkõige see päikesevalguse probleem. Ester Palm oli mures, et ehitus kahjustab tema maja fassaadi," meenutas endine kunstiakadeemia rektor Signe Kivi.

Kunstiakadeemia pakkus Palmile korterite väljaostmist, kompensatsiooni ja fassaadi kahjustamise juhul selle parandustöid.

"Iga kord tekkis lootus, kuid kokkusaamiste lõpus teatas Ester Palm, et ta peab neid asju arutama oma esindajatega ja mõne päeva või nädala möödudes olime me taas alguspunktis," tõdes Kivi.

Kivi ütles, et uus plaan ehitada samale asukohale nende soovitust pea poole kõrgem hoone tekitab temas vastakad tunded.

"Kogu selle protsessi vältel oli mingisugune taju, et see ei saa olla ühe või paari inimese vastuseis, seal peavad olema mingisugused tõsisemad ja rahakamad huvid," ütles Kivi.

Pärast seda, kui EKA krundile ehitamisest loobus, oli nende kõrval tegutsenud City Plazal ostueesõigus ja nii saigi kinnistu nende omaks.

OÜ City Plaza juhatuse liige Angel Andla eitab, nagu oleksid nemad kuidagi Ester Palmi mõjutanud või tema EKA vastu kohtus käimise kulusid kompenseerinud.

Ka naaberkinnistu omanik Ester Palm väidab, et kokkumäng puudub, kuid kohtusse pöörduda samas enam ei plaani.

"Nojah, oleneb kuidas, ma ei tea, mis seal kohtus targem on. Kui Tallinna linnavalitsus on nõus sellise asjaga, siis ei ole mõtet ju kohtus ka käia," leidis seni poole madalama ehitise vastu võidelnud proua.

Hetkel on uue detailplaneeringu taotlus Tallinna linnaplaneerimise ametis saanud heakskiidu teistelt linnaametitelt ning ootab edasist menetlemist. Kui see ka lähiajal algatatakse, võib selle kehtestamiseni minna siiski aastaid.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: