Medvedev soovitas kõrgemat palka soovivatel õpetajatel ametit vahetada ({{commentsTotal}})

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev Kljazma haridusfoorumil.
Venemaa peaminister Dmitri Medvedev Kljazma haridusfoorumil. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev osales sel nädalal Kljazma noorte haridusfoorumil, kus pidi vastama ka küsimusele õpetajate madalate palkade kohta. Peaministri mõttekäiku on Vene meedias tõlgendatud soovitusena, mille kohaselt peaksid suuremat sissetulekut soovivad õpetajad pigem ametit vahetama ning hakkama tegelema näiteks ettevõtlusega.

Mõttevahetus sai alguse, kui üks Dagestani Vabariigist pärit õpetaja küsis Medvedevilt järgmise küsimuse: "Miks saavad õpetajad ja õppejõud palka 15 000 rubla (umbes 200 eurot), aga jõustruktuuride töötajad 50 000 rubla (675 eurot) või rohkem? Ma leian, et meie ülesanne pole kuidagi vähem tähtsam või vastutusrikkam, eriti, kui arvestada, et nemad (korrakaitsjad - Toim.) peavad tegelema meie vigade tagajärgedega, aga meil on võimalus - kui riik meid toetab - need põhjused likvideerida."

Küsimusele vastates tõi Medvedev näiteks oma töökogemuse tollases Leningradi Riiklikus Ülikoolis ning meenutas enda väikest palka ning võimalust minna pärast ülikooli tööle näiteks prokuratuuri, kus oleks pakutud paremat teenistust. Tema aga otsustas aspirantuuri ja õppetöö kasuks ning selleks, et "ots otsaga kokku tulla", andis lihtsalt rohkem loenguid ning korraldas rohkem seminare. Samuti soovitas Medvedev mitte võrrelda pedagoogide ja politseinike tööd, sest viimaste amet olevat oluliselt ohtlikum.

"Pole vaja seda võrrelda. Küsimus on selles, milliseid valikuid sa elus langetad. Igaüks valib elus seda, mis on tema jaoks oluline," märkis peaminister ja avaldas lisaks veendumust, et kaasaegne õppejõud on võimeline lisaks kuupalgale teenima ka "mingil muul moel".

"Minult küsitakse sageli õpetajate ja õppejõudude teemal. Tegemist kutsumusega, aga kui tahad raha teenida, on suur hulk muid kohti, kus seda saab teha kiiremini ja paremini. Näiteks kas või äri. Kuid nagu ma aru saan, siis teie ju ei läheks ärisse, eks ole," pöördus Medvedev küsija poole.

Peaminister Medvedev haridusfoorumil, Dagestani õpetaja küsimus algab 47.49. 

Tegemist pole esimese korraga, kui Medvedev oma sissetuleku pärast kurtvatele kodanikele vastamisel mitmetähenduslikke avaldusi teeb. Näiteks käesoleva aasta 23. mail külastas ta Krimmi poolsaart ning sattus Feodossijas telekaamerate ees vastamisi elukalliduse pärast kurtvate pensionäridega.

Venemaa peaminister selgitas vastuseks, et riik ei saa ainult ühes piirkonnas pensione tõsta ning indekseerimise jaoks polevat praegu raha. "Lihtsalt raha pole. Leiame raha, tuleb ka indekseerimine. Te pidage siin vastu, teile kõike head, head tuju ja tervist," ütles ta ühele pensionärile. Lause hakkas Vene sotsiaalmeedias peagi kulutulena levima ning sellele omistati mitmeid erinevaid tähendusi.

Video Medvedevi kohtumisest Feodossija elanikega (vestlus, mis lõppeb eelpool mainitud lausega, algab umbes 1.40). 

Toimetaja: Laur Viirand



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: