Loone: Kallasel ei ole midagi toetushäälte eest vastu pakkuda ({{commentsTotal}})

Oudekki Loone
Oudekki Loone Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1470300247000 | amCalendar}}

Kuigi Reformierakonna presidendikandidaadiks kinnitatud Siim Kallas lubas esimeses järjekorras poliitilist toetust küsima minna riigikogu keskfraktsioonist, teatas Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone, et Kallasel puudub kodupartei tugi ja tal pole midagi toetushäälte eest vastu pakkuda.

Loone rõhutas äsjases pressiteates, et Kallase jaoks muudab olukorra eriti keeruliseks see, et Riigikogus võib ta teiste erakondadega küll läbi rääkida, kuid midagi kindlat toetushäälte eest vastu pakkuda pole.

“Kallasel puudub erakonna tugi, tal pole toetuse küsimise eest midagi vastu pakkuda. Veelgi enam, kõigil parlamendierakondadel on oma kandidaadid juba olemas, sest Reformierakond venitas asjaga niivõrd kaua. Nukker seis vanameistri jaoks,” tõdes Keskerakonna peasekretär.

Loone leiab, et Reformierakonna käitumine presidendikampaanias on kujunenud Kallase mõnitamiseks. Tema hinnangul on tegemist ühe korraga vähestest, kus Reformierakonna sisemine võitlus erinevate leeride vahel sedavõrd selgelt silma paistab.

"Poliitilistes ringkondades pole mingi saladus, et Kallase esitamine kandidaadina on Reformierakonna jaoks sundkäik, et avalikkuse ees ühtset nägu hoida, sest osa fraktsioonist jäi endale kindlaks ning polnud nõus tema toetamisest loobuma. Nii valitigi uus taktika ning Kallas loodetakse auti mängida valjameeste voorus eeldusega, et Kaljuranna vastu ta kandideerima ei hakka," analüüsis Loone.

"Kui aga valijameeste voorus tõepoolest kaks Reformierakonna kandidaati valikus on, siis tähendab see mõistetavalt, et hääled hajuvad ning võiduks pole enam mingit lootust," prognoosis ta.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid teatas, et Siim Kallase soov parlamendierakondadega presidendivalimiste osas läbi rääkida saab teostuda vaid siis, kui Kallasel on välja pakkuda selge positiivne programm.

"Hetkel on Kallas asjale lähenenud läbi eituse teatades, et presidendikoha pärast koalitsioonis muutusi tegema ei hakata. See pole aga kuidagi jätkusuutlik lähenemine, mis võiks erakonnad läbirääkimistelaua taha tuua. Kokkulepped ja vastutulekud ei saa olla vaid ühepoolsed,“ ütles Karilaid.

"Nii Estonian Airi saaga kui ka parvlaevade suhtes tehtud järjepanu ebaõnnestunud otsused vajavad presidendiks pürgija selget seisukohta. Just sellistes küsimustes ootab rahvas riigipea reaktsiooni, seda enam, et endise transpordivolinikuna on Kallas igati pädev asjaga tegelema.“

Karilaid lisas, et Keskerakond on valinud oma kandidaadiks Mailis Repsi, kes töötab selle nimel, et teda valijameeste kogus toetatakse. "Keskerakond seisab oma kandidaadi taga juba ammu, samas kui Reformierakond pole siiani päris kindel, mis nende presidendikampaaniast saab,“ ütles Karilaid.

Toimetaja: Priit Luts



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema