Loone: Kallasel ei ole midagi toetushäälte eest vastu pakkuda ({{commentsTotal}})

Oudekki Loone
Oudekki Loone Autor: Postimees/Scanpix
{{1470300247000 | amCalendar}}

Kuigi Reformierakonna presidendikandidaadiks kinnitatud Siim Kallas lubas esimeses järjekorras poliitilist toetust küsima minna riigikogu keskfraktsioonist, teatas Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone, et Kallasel puudub kodupartei tugi ja tal pole midagi toetushäälte eest vastu pakkuda.

Loone rõhutas äsjases pressiteates, et Kallase jaoks muudab olukorra eriti keeruliseks see, et Riigikogus võib ta teiste erakondadega küll läbi rääkida, kuid midagi kindlat toetushäälte eest vastu pakkuda pole.

“Kallasel puudub erakonna tugi, tal pole toetuse küsimise eest midagi vastu pakkuda. Veelgi enam, kõigil parlamendierakondadel on oma kandidaadid juba olemas, sest Reformierakond venitas asjaga niivõrd kaua. Nukker seis vanameistri jaoks,” tõdes Keskerakonna peasekretär.

Loone leiab, et Reformierakonna käitumine presidendikampaanias on kujunenud Kallase mõnitamiseks. Tema hinnangul on tegemist ühe korraga vähestest, kus Reformierakonna sisemine võitlus erinevate leeride vahel sedavõrd selgelt silma paistab.

"Poliitilistes ringkondades pole mingi saladus, et Kallase esitamine kandidaadina on Reformierakonna jaoks sundkäik, et avalikkuse ees ühtset nägu hoida, sest osa fraktsioonist jäi endale kindlaks ning polnud nõus tema toetamisest loobuma. Nii valitigi uus taktika ning Kallas loodetakse auti mängida valjameeste voorus eeldusega, et Kaljuranna vastu ta kandideerima ei hakka," analüüsis Loone.

"Kui aga valijameeste voorus tõepoolest kaks Reformierakonna kandidaati valikus on, siis tähendab see mõistetavalt, et hääled hajuvad ning võiduks pole enam mingit lootust," prognoosis ta.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid teatas, et Siim Kallase soov parlamendierakondadega presidendivalimiste osas läbi rääkida saab teostuda vaid siis, kui Kallasel on välja pakkuda selge positiivne programm.

"Hetkel on Kallas asjale lähenenud läbi eituse teatades, et presidendikoha pärast koalitsioonis muutusi tegema ei hakata. See pole aga kuidagi jätkusuutlik lähenemine, mis võiks erakonnad läbirääkimistelaua taha tuua. Kokkulepped ja vastutulekud ei saa olla vaid ühepoolsed,“ ütles Karilaid.

"Nii Estonian Airi saaga kui ka parvlaevade suhtes tehtud järjepanu ebaõnnestunud otsused vajavad presidendiks pürgija selget seisukohta. Just sellistes küsimustes ootab rahvas riigipea reaktsiooni, seda enam, et endise transpordivolinikuna on Kallas igati pädev asjaga tegelema.“

Karilaid lisas, et Keskerakond on valinud oma kandidaadiks Mailis Repsi, kes töötab selle nimel, et teda valijameeste kogus toetatakse. "Keskerakond seisab oma kandidaadi taga juba ammu, samas kui Reformierakond pole siiani päris kindel, mis nende presidendikampaaniast saab,“ ütles Karilaid.

Toimetaja: Priit Luts



Eestisse saabusid USA F-35 hävitajad

ERR-i FOTOD LENNUKITE MAANDUMISEST ÄMARIS

Ivari IljaIvari Ilja

EMTA rektorikandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit alistas maailma 34. reketi ja jõudis Stuttgardis teise ringi

Eesti esireket Anett Kontaveit võitis kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril neljanda järjestikuse mängu ja jõudis teise ringi.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.