Loone: Kallasel ei ole midagi toetushäälte eest vastu pakkuda ({{commentsTotal}})

{{1470300247000 | amCalendar}}
Oudekki Loone
Oudekki Loone Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi Reformierakonna presidendikandidaadiks kinnitatud Siim Kallas lubas esimeses järjekorras poliitilist toetust küsima minna riigikogu keskfraktsioonist, teatas Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone, et Kallasel puudub kodupartei tugi ja tal pole midagi toetushäälte eest vastu pakkuda.

Loone rõhutas äsjases pressiteates, et Kallase jaoks muudab olukorra eriti keeruliseks see, et Riigikogus võib ta teiste erakondadega küll läbi rääkida, kuid midagi kindlat toetushäälte eest vastu pakkuda pole.

“Kallasel puudub erakonna tugi, tal pole toetuse küsimise eest midagi vastu pakkuda. Veelgi enam, kõigil parlamendierakondadel on oma kandidaadid juba olemas, sest Reformierakond venitas asjaga niivõrd kaua. Nukker seis vanameistri jaoks,” tõdes Keskerakonna peasekretär.

Loone leiab, et Reformierakonna käitumine presidendikampaanias on kujunenud Kallase mõnitamiseks. Tema hinnangul on tegemist ühe korraga vähestest, kus Reformierakonna sisemine võitlus erinevate leeride vahel sedavõrd selgelt silma paistab.

"Poliitilistes ringkondades pole mingi saladus, et Kallase esitamine kandidaadina on Reformierakonna jaoks sundkäik, et avalikkuse ees ühtset nägu hoida, sest osa fraktsioonist jäi endale kindlaks ning polnud nõus tema toetamisest loobuma. Nii valitigi uus taktika ning Kallas loodetakse auti mängida valjameeste voorus eeldusega, et Kaljuranna vastu ta kandideerima ei hakka," analüüsis Loone.

"Kui aga valijameeste voorus tõepoolest kaks Reformierakonna kandidaati valikus on, siis tähendab see mõistetavalt, et hääled hajuvad ning võiduks pole enam mingit lootust," prognoosis ta.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid teatas, et Siim Kallase soov parlamendierakondadega presidendivalimiste osas läbi rääkida saab teostuda vaid siis, kui Kallasel on välja pakkuda selge positiivne programm.

"Hetkel on Kallas asjale lähenenud läbi eituse teatades, et presidendikoha pärast koalitsioonis muutusi tegema ei hakata. See pole aga kuidagi jätkusuutlik lähenemine, mis võiks erakonnad läbirääkimistelaua taha tuua. Kokkulepped ja vastutulekud ei saa olla vaid ühepoolsed,“ ütles Karilaid.

"Nii Estonian Airi saaga kui ka parvlaevade suhtes tehtud järjepanu ebaõnnestunud otsused vajavad presidendiks pürgija selget seisukohta. Just sellistes küsimustes ootab rahvas riigipea reaktsiooni, seda enam, et endise transpordivolinikuna on Kallas igati pädev asjaga tegelema.“

Karilaid lisas, et Keskerakond on valinud oma kandidaadiks Mailis Repsi, kes töötab selle nimel, et teda valijameeste kogus toetatakse. "Keskerakond seisab oma kandidaadi taga juba ammu, samas kui Reformierakond pole siiani päris kindel, mis nende presidendikampaaniast saab,“ ütles Karilaid.

Toimetaja: Priit Luts



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: