Rootsi ja Soome pole Vene kaitseministeeriumilt veel küllakutset saanud ({{commentsTotal}})

Moskva Kreml.
Moskva Kreml. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov teatas nädala alguses, et NATO riikide ja lisaks ka Rootsi ning Soome esindajaid oodatakse sügisel Moskvasse, et arutada julgeolekualaseid küsimusi. Kui näiteks Eesti kaitseministeerium on kinnitanud kutse saamist, siis Soome ja Rootsi kinnitavad, et nemad pole seda kutset veel saanud.

Antonov mainis ühe nõupidamise teemana ka lennuohutuse tagamist Läänemere piirkonnas, mis oli üks Soome presidendi Sauli Niinistö ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini kohtumisel sündinud algatusi, vahendasid The Local, Interfax jt.

Asekaitseministri kinnitusel on Venemaa valmis vastastikkusel kokkuleppel tagama sõjalennukite lennud Läänemere kohal ainult sisse lülitatud transponderitega. Samuti olevat Moskva valmis konsultatsioonideks Läti, Leedu, Eesti, Poola, Rootsi ja Soome esindajatega, et "arutada vastastikkuseid mureallikaid seoses sõjalise aktiivsusega piirialadel".

Kuigi küllakutset tõlgendati ekspertide poolt kui jätku juulis toimunud NATO-Vene nõukogule, siis tähelepanuväärne oli see, et koos NATO-ga soovitakse Moskvasse kutsuda ka allianssi mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Samas on nii Rootsi välisministeerium, kaitseministeerium ja kaitsevägi kinnitanud, et mingit kutset pole neile veel saabunud.

"Kuid Venemaa meedia põhjal oleme me teadlikud, et sellist kohtumist kavandatakse," ütles Rootsi välisministeeriumi pressiesindaja Johan Murray uudisteagentuurile TT.

Ka Soome välisministeeriumist teatati, et Venemaa poolset kutset pole neile veel laekunud.

Rootsi ametnike sõnul langetatakse otsus edasiste sammude kohta alles pärast ametliku küllakutse saamist.

Viimastel aastatel on suhted Rootsi ja Venemaa vahel keerulisemaks muutunud.

Rootsi on olnud üha rohkem mures Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvu pärast, sealhulgas on juhitud tähelepanu sellele, millist ohtu kujutavad välja lülitatud transponderiga Venemaa sõjalennukid piirkonna lennuliiklusele.

NATO raporti kohaselt olevat Venemaa 2013. aastal harjutanud Rootsi ründamist tuumarelvaga. Rootsi kaitsepolitsei Säpo on aga Venemaa tegevust nimetanud riigi suurimaks julgeolekuga seotud ohuteguriks.

2014. aasta sügisel aga jahtis Rootsi merevägi Stockholmi saarestikus väidetavat Vene allveelaeva, kuigi mingit kindlat ja ametlikku tõendit merepiiri rikkumise kohta ei saadud. Probleeme on olnud õhupiiri rikkumistega Vene sõjalennukite poolt.

Samuti on avalikkuses ja erakondade seas hakatud märkimisväärselt rohkem toetama NATO-ga liitumist, kuigi elanikkonna enamust selle soovi taga veel ei ole. Venemaa välisminister Sergei Lavrov omakorda ütles aprillis ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus, et Moskva astub vajalikke sõjalis-tehnilisi samme, kui Rootsi peaks allianssiga liituma.

Toimetaja: Laur Viirand



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: