Rootsi ja Soome pole Vene kaitseministeeriumilt veel küllakutset saanud ({{commentsTotal}})

Moskva Kreml.
Moskva Kreml. Autor: AFP/Scanpix

Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov teatas nädala alguses, et NATO riikide ja lisaks ka Rootsi ning Soome esindajaid oodatakse sügisel Moskvasse, et arutada julgeolekualaseid küsimusi. Kui näiteks Eesti kaitseministeerium on kinnitanud kutse saamist, siis Soome ja Rootsi kinnitavad, et nemad pole seda kutset veel saanud.

Antonov mainis ühe nõupidamise teemana ka lennuohutuse tagamist Läänemere piirkonnas, mis oli üks Soome presidendi Sauli Niinistö ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini kohtumisel sündinud algatusi, vahendasid The Local, Interfax jt.

Asekaitseministri kinnitusel on Venemaa valmis vastastikkusel kokkuleppel tagama sõjalennukite lennud Läänemere kohal ainult sisse lülitatud transponderitega. Samuti olevat Moskva valmis konsultatsioonideks Läti, Leedu, Eesti, Poola, Rootsi ja Soome esindajatega, et "arutada vastastikkuseid mureallikaid seoses sõjalise aktiivsusega piirialadel".

Kuigi küllakutset tõlgendati ekspertide poolt kui jätku juulis toimunud NATO-Vene nõukogule, siis tähelepanuväärne oli see, et koos NATO-ga soovitakse Moskvasse kutsuda ka allianssi mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Samas on nii Rootsi välisministeerium, kaitseministeerium ja kaitsevägi kinnitanud, et mingit kutset pole neile veel saabunud.

"Kuid Venemaa meedia põhjal oleme me teadlikud, et sellist kohtumist kavandatakse," ütles Rootsi välisministeeriumi pressiesindaja Johan Murray uudisteagentuurile TT.

Ka Soome välisministeeriumist teatati, et Venemaa poolset kutset pole neile veel laekunud.

Rootsi ametnike sõnul langetatakse otsus edasiste sammude kohta alles pärast ametliku küllakutse saamist.

Viimastel aastatel on suhted Rootsi ja Venemaa vahel keerulisemaks muutunud.

Rootsi on olnud üha rohkem mures Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvu pärast, sealhulgas on juhitud tähelepanu sellele, millist ohtu kujutavad välja lülitatud transponderiga Venemaa sõjalennukid piirkonna lennuliiklusele.

NATO raporti kohaselt olevat Venemaa 2013. aastal harjutanud Rootsi ründamist tuumarelvaga. Rootsi kaitsepolitsei Säpo on aga Venemaa tegevust nimetanud riigi suurimaks julgeolekuga seotud ohuteguriks.

2014. aasta sügisel aga jahtis Rootsi merevägi Stockholmi saarestikus väidetavat Vene allveelaeva, kuigi mingit kindlat ja ametlikku tõendit merepiiri rikkumise kohta ei saadud. Probleeme on olnud õhupiiri rikkumistega Vene sõjalennukite poolt.

Samuti on avalikkuses ja erakondade seas hakatud märkimisväärselt rohkem toetama NATO-ga liitumist, kuigi elanikkonna enamust selle soovi taga veel ei ole. Venemaa välisminister Sergei Lavrov omakorda ütles aprillis ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus, et Moskva astub vajalikke sõjalis-tehnilisi samme, kui Rootsi peaks allianssiga liituma.

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.