Rootsi ja Soome pole Vene kaitseministeeriumilt veel küllakutset saanud ({{commentsTotal}})

Moskva Kreml.
Moskva Kreml. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov teatas nädala alguses, et NATO riikide ja lisaks ka Rootsi ning Soome esindajaid oodatakse sügisel Moskvasse, et arutada julgeolekualaseid küsimusi. Kui näiteks Eesti kaitseministeerium on kinnitanud kutse saamist, siis Soome ja Rootsi kinnitavad, et nemad pole seda kutset veel saanud.

Antonov mainis ühe nõupidamise teemana ka lennuohutuse tagamist Läänemere piirkonnas, mis oli üks Soome presidendi Sauli Niinistö ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putini kohtumisel sündinud algatusi, vahendasid The Local, Interfax jt.

Asekaitseministri kinnitusel on Venemaa valmis vastastikkusel kokkuleppel tagama sõjalennukite lennud Läänemere kohal ainult sisse lülitatud transponderitega. Samuti olevat Moskva valmis konsultatsioonideks Läti, Leedu, Eesti, Poola, Rootsi ja Soome esindajatega, et "arutada vastastikkuseid mureallikaid seoses sõjalise aktiivsusega piirialadel".

Kuigi küllakutset tõlgendati ekspertide poolt kui jätku juulis toimunud NATO-Vene nõukogule, siis tähelepanuväärne oli see, et koos NATO-ga soovitakse Moskvasse kutsuda ka allianssi mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Samas on nii Rootsi välisministeerium, kaitseministeerium ja kaitsevägi kinnitanud, et mingit kutset pole neile veel saabunud.

"Kuid Venemaa meedia põhjal oleme me teadlikud, et sellist kohtumist kavandatakse," ütles Rootsi välisministeeriumi pressiesindaja Johan Murray uudisteagentuurile TT.

Ka Soome välisministeeriumist teatati, et Venemaa poolset kutset pole neile veel laekunud.

Rootsi ametnike sõnul langetatakse otsus edasiste sammude kohta alles pärast ametliku küllakutse saamist.

Viimastel aastatel on suhted Rootsi ja Venemaa vahel keerulisemaks muutunud.

Rootsi on olnud üha rohkem mures Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvu pärast, sealhulgas on juhitud tähelepanu sellele, millist ohtu kujutavad välja lülitatud transponderiga Venemaa sõjalennukid piirkonna lennuliiklusele.

NATO raporti kohaselt olevat Venemaa 2013. aastal harjutanud Rootsi ründamist tuumarelvaga. Rootsi kaitsepolitsei Säpo on aga Venemaa tegevust nimetanud riigi suurimaks julgeolekuga seotud ohuteguriks.

2014. aasta sügisel aga jahtis Rootsi merevägi Stockholmi saarestikus väidetavat Vene allveelaeva, kuigi mingit kindlat ja ametlikku tõendit merepiiri rikkumise kohta ei saadud. Probleeme on olnud õhupiiri rikkumistega Vene sõjalennukite poolt.

Samuti on avalikkuses ja erakondade seas hakatud märkimisväärselt rohkem toetama NATO-ga liitumist, kuigi elanikkonna enamust selle soovi taga veel ei ole. Venemaa välisminister Sergei Lavrov omakorda ütles aprillis ajalehele Dagens Nyheter antud intervjuus, et Moskva astub vajalikke sõjalis-tehnilisi samme, kui Rootsi peaks allianssiga liituma.

Toimetaja: Laur Viirand



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.