Kaupo Meiel: inimesed on muutunud paremaks ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja.
Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Ardi Truija

”Maailmas on üha rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha,” väidab ajakirjanik ja luuletaja Kaupo Meiel oma kommentaaris.

Käisin kaunil puhkuseajal veidi jalgrattaga matkamas. Kübeke suvist Eestit ja paar kübet suvist Lätit aitavad piisavalt lõõgastuda, ei pea kuhugi kaugesse kuurorti sõitma. Eksootilistes puhkepaikades on muidugi ilmad ilusamad, hinnad taskukohasemad ja pommid võimsamad kui kodu- ja Lätimaal, aga sellist südantsoojendavat elamist ja olemist kui Kabli pagaris või Birini mõisapargis tuhandete kilomeetrite kauguselt ei leia.

Ilusad paigad on ilusad paigad, see ei üllata. Väikesest reisist jäi aga meelde see, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga, mil viimati rattal veidi kaugemale kui kodupoodi sõitsin, on inimesed muutunud märgatavalt paremateks, vahetumateks ja helgemateks.

Kus tahes sai peatutud, ikka uuriti sõbralikult, et kuhu tee viib. Kuulnud, et pigem veerevad rattad Eestimaal ja lõunanaabri juures, kuulsin vastuseks, et eks siinmail ongi väga ilus ja palju mõnusaid paiku. Jalgratturid, kes maanteel vastu sõtkusid, lehvitasid ja naeratasid. Mitte kusagil ei kohanud ebaviisakat teenindust, teiste liiklejatega mitte arvestavaid autojuhte, jalakäijaid või rattureid.

Skeptik minus kipub arvama, et ilmselt olid need viis päeva erand. Just sel ajal otsustas suur hulk inimesi veidi aega hea olla, sest võib-olla ajab headusega palju rohkem nodi kokku. Puhkuse aeg ka, küll kogu ülejäänud aasta jõuab teineteisel kõri läbi närida, vaenata nii rahvuskaaslasi kui ka võõramaalasi ning näha kõiges ainult halba, millele vastavalt ka ise elada.

Samuti võis kahtlustada, et sõbralikkuse sildi all plaanitakse erilisi jäledusi looduse, inimeste ja isegi Reformierakonna vastu, ning et kulunud seljakotid varjavad tegelikult relvi ja kirjude suvesärkide all on peidus pommivööd.

Mõõdukast skepsisest täieliku paranoiani ei ole väga pikk tee, kuid jätan selle läbimata ning püsin arvamuse juures, et tegelikult ongi maailmas rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha. Kui vihaseid inimesi on rohkem, on sõbralikkegi inimesi rohkem.

Eelmisel aastal, kui Pärnus toimus esmakordselt elektroonilise tantsumuusika suurüritus Weekend Festival Baltic, arvati taustal – nagu nüüdki –, et vaesed pärnakad, kellele tümm ei meeldi, peavad kõrvatropid kõrva panema ja üldse kohutaval kombel kannatama.

Mullune kogemus näitas seevastu, et muusika jõudis ainult nendeni, kelleni pidigi jõudma ja isegi kiuslikeks provintsivanainimesteks peetavad linnakodanikud säilitasid positiivse meele ning tundsid rõõmu, et noortele üks uhke tantsunädalavahetus korraldati. Linlased olid sõbralikud, linna tantsuhuvilistest külalised olid sõbralikud. Miski ei viita, et neil päevil võiks see kõik teisiti olla.

Tasakaaluprintsiipi, kuigi veidi teisel moel, täheldasin tänavu Valgerannas. Samal ajal kui väga paljudesse avalikesse kohtadesse hästi käituvaid lemmikloomi lubatakse, pandi Pärnumaa populaarsesse suvituspaika üles keelumärgid, et teatud rannaalale ei tohi astuda ei koera käpp ega hobuse kabi.

Ehk oleks võinud siltide tegemisele kulunud summa eest päevitajate hüvanguks vanad kõrkjad liivalt korragi kokku pühkida, aga ju siis oli keelusiltide paigaldamine vallale olulisem.

Isegi mu väikesel jalgrattamatkal oli kõik tasakaalus. Jelgavkrastist Limbaži poole viis läbi Liepupe mõnekilomeetrine hirmus kruusatee. Lahtine liiv, treppi sõidetud pinnas, suured kivid, tolm, palavus, kõik ekstrad ühesõnaga. Aga selle eest oli ühel nurmel korraga koos 20 toonekurge. Vahel tuleb valida raske tee, et jõuda pisikese imeni, mis raskused tagantjärele mõeldes tühiseks muudab.

Valguse ja pimeduse igavene võitlus peab nüüd kahjuks ootele jääma, sest inimkond ei jagune enam headeks ja halbadeks, vaid nendeks, kes vaatavad olümpiamänge ja nendeks, kellele dopingust laastatud spordipidu põrmugi korda ei lähe. Globaalselt muutuvad 20 toonekurest Liepupe lähistel olulisemaks õed Luiged maratonirajal.

Omamoodi tasakaal seegi.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: