Kaupo Meiel: inimesed on muutunud paremaks ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja.
Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Ardi Truija

”Maailmas on üha rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha,” väidab ajakirjanik ja luuletaja Kaupo Meiel oma kommentaaris.

Käisin kaunil puhkuseajal veidi jalgrattaga matkamas. Kübeke suvist Eestit ja paar kübet suvist Lätit aitavad piisavalt lõõgastuda, ei pea kuhugi kaugesse kuurorti sõitma. Eksootilistes puhkepaikades on muidugi ilmad ilusamad, hinnad taskukohasemad ja pommid võimsamad kui kodu- ja Lätimaal, aga sellist südantsoojendavat elamist ja olemist kui Kabli pagaris või Birini mõisapargis tuhandete kilomeetrite kauguselt ei leia.

Ilusad paigad on ilusad paigad, see ei üllata. Väikesest reisist jäi aga meelde see, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga, mil viimati rattal veidi kaugemale kui kodupoodi sõitsin, on inimesed muutunud märgatavalt paremateks, vahetumateks ja helgemateks.

Kus tahes sai peatutud, ikka uuriti sõbralikult, et kuhu tee viib. Kuulnud, et pigem veerevad rattad Eestimaal ja lõunanaabri juures, kuulsin vastuseks, et eks siinmail ongi väga ilus ja palju mõnusaid paiku. Jalgratturid, kes maanteel vastu sõtkusid, lehvitasid ja naeratasid. Mitte kusagil ei kohanud ebaviisakat teenindust, teiste liiklejatega mitte arvestavaid autojuhte, jalakäijaid või rattureid.

Skeptik minus kipub arvama, et ilmselt olid need viis päeva erand. Just sel ajal otsustas suur hulk inimesi veidi aega hea olla, sest võib-olla ajab headusega palju rohkem nodi kokku. Puhkuse aeg ka, küll kogu ülejäänud aasta jõuab teineteisel kõri läbi närida, vaenata nii rahvuskaaslasi kui ka võõramaalasi ning näha kõiges ainult halba, millele vastavalt ka ise elada.

Samuti võis kahtlustada, et sõbralikkuse sildi all plaanitakse erilisi jäledusi looduse, inimeste ja isegi Reformierakonna vastu, ning et kulunud seljakotid varjavad tegelikult relvi ja kirjude suvesärkide all on peidus pommivööd.

Mõõdukast skepsisest täieliku paranoiani ei ole väga pikk tee, kuid jätan selle läbimata ning püsin arvamuse juures, et tegelikult ongi maailmas rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha. Kui vihaseid inimesi on rohkem, on sõbralikkegi inimesi rohkem.

Eelmisel aastal, kui Pärnus toimus esmakordselt elektroonilise tantsumuusika suurüritus Weekend Festival Baltic, arvati taustal – nagu nüüdki –, et vaesed pärnakad, kellele tümm ei meeldi, peavad kõrvatropid kõrva panema ja üldse kohutaval kombel kannatama.

Mullune kogemus näitas seevastu, et muusika jõudis ainult nendeni, kelleni pidigi jõudma ja isegi kiuslikeks provintsivanainimesteks peetavad linnakodanikud säilitasid positiivse meele ning tundsid rõõmu, et noortele üks uhke tantsunädalavahetus korraldati. Linlased olid sõbralikud, linna tantsuhuvilistest külalised olid sõbralikud. Miski ei viita, et neil päevil võiks see kõik teisiti olla.

Tasakaaluprintsiipi, kuigi veidi teisel moel, täheldasin tänavu Valgerannas. Samal ajal kui väga paljudesse avalikesse kohtadesse hästi käituvaid lemmikloomi lubatakse, pandi Pärnumaa populaarsesse suvituspaika üles keelumärgid, et teatud rannaalale ei tohi astuda ei koera käpp ega hobuse kabi.

Ehk oleks võinud siltide tegemisele kulunud summa eest päevitajate hüvanguks vanad kõrkjad liivalt korragi kokku pühkida, aga ju siis oli keelusiltide paigaldamine vallale olulisem.

Isegi mu väikesel jalgrattamatkal oli kõik tasakaalus. Jelgavkrastist Limbaži poole viis läbi Liepupe mõnekilomeetrine hirmus kruusatee. Lahtine liiv, treppi sõidetud pinnas, suured kivid, tolm, palavus, kõik ekstrad ühesõnaga. Aga selle eest oli ühel nurmel korraga koos 20 toonekurge. Vahel tuleb valida raske tee, et jõuda pisikese imeni, mis raskused tagantjärele mõeldes tühiseks muudab.

Valguse ja pimeduse igavene võitlus peab nüüd kahjuks ootele jääma, sest inimkond ei jagune enam headeks ja halbadeks, vaid nendeks, kes vaatavad olümpiamänge ja nendeks, kellele dopingust laastatud spordipidu põrmugi korda ei lähe. Globaalselt muutuvad 20 toonekurest Liepupe lähistel olulisemaks õed Luiged maratonirajal.

Omamoodi tasakaal seegi.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.Liikluse rahustamine Valgevase tänava alguses.
Teadusuuringud: lamavad politseinikud tõstavad õhusaastet

Kalamajja, Pelgulinna ja mitmele poole mujale Tallinnas on viimasel ajal paigaldatud teekünnised ehk nn lamavad politseinikud. Eesmärk on rahustada liiklust ja vähendada sellega õnnetuste riski. Kuid autod peavad lamavate politseinike juures pidurdama ja kiirendama, mis omakorda toob kaasa õhusaaste kasvu.

Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.

Putin käis Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.