Kaupo Meiel: inimesed on muutunud paremaks ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja.
Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Ardi Truija

”Maailmas on üha rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha,” väidab ajakirjanik ja luuletaja Kaupo Meiel oma kommentaaris.

Käisin kaunil puhkuseajal veidi jalgrattaga matkamas. Kübeke suvist Eestit ja paar kübet suvist Lätit aitavad piisavalt lõõgastuda, ei pea kuhugi kaugesse kuurorti sõitma. Eksootilistes puhkepaikades on muidugi ilmad ilusamad, hinnad taskukohasemad ja pommid võimsamad kui kodu- ja Lätimaal, aga sellist südantsoojendavat elamist ja olemist kui Kabli pagaris või Birini mõisapargis tuhandete kilomeetrite kauguselt ei leia.

Ilusad paigad on ilusad paigad, see ei üllata. Väikesest reisist jäi aga meelde see, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga, mil viimati rattal veidi kaugemale kui kodupoodi sõitsin, on inimesed muutunud märgatavalt paremateks, vahetumateks ja helgemateks.

Kus tahes sai peatutud, ikka uuriti sõbralikult, et kuhu tee viib. Kuulnud, et pigem veerevad rattad Eestimaal ja lõunanaabri juures, kuulsin vastuseks, et eks siinmail ongi väga ilus ja palju mõnusaid paiku. Jalgratturid, kes maanteel vastu sõtkusid, lehvitasid ja naeratasid. Mitte kusagil ei kohanud ebaviisakat teenindust, teiste liiklejatega mitte arvestavaid autojuhte, jalakäijaid või rattureid.

Skeptik minus kipub arvama, et ilmselt olid need viis päeva erand. Just sel ajal otsustas suur hulk inimesi veidi aega hea olla, sest võib-olla ajab headusega palju rohkem nodi kokku. Puhkuse aeg ka, küll kogu ülejäänud aasta jõuab teineteisel kõri läbi närida, vaenata nii rahvuskaaslasi kui ka võõramaalasi ning näha kõiges ainult halba, millele vastavalt ka ise elada.

Samuti võis kahtlustada, et sõbralikkuse sildi all plaanitakse erilisi jäledusi looduse, inimeste ja isegi Reformierakonna vastu, ning et kulunud seljakotid varjavad tegelikult relvi ja kirjude suvesärkide all on peidus pommivööd.

Mõõdukast skepsisest täieliku paranoiani ei ole väga pikk tee, kuid jätan selle läbimata ning püsin arvamuse juures, et tegelikult ongi maailmas rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha. Kui vihaseid inimesi on rohkem, on sõbralikkegi inimesi rohkem.

Eelmisel aastal, kui Pärnus toimus esmakordselt elektroonilise tantsumuusika suurüritus Weekend Festival Baltic, arvati taustal – nagu nüüdki –, et vaesed pärnakad, kellele tümm ei meeldi, peavad kõrvatropid kõrva panema ja üldse kohutaval kombel kannatama.

Mullune kogemus näitas seevastu, et muusika jõudis ainult nendeni, kelleni pidigi jõudma ja isegi kiuslikeks provintsivanainimesteks peetavad linnakodanikud säilitasid positiivse meele ning tundsid rõõmu, et noortele üks uhke tantsunädalavahetus korraldati. Linlased olid sõbralikud, linna tantsuhuvilistest külalised olid sõbralikud. Miski ei viita, et neil päevil võiks see kõik teisiti olla.

Tasakaaluprintsiipi, kuigi veidi teisel moel, täheldasin tänavu Valgerannas. Samal ajal kui väga paljudesse avalikesse kohtadesse hästi käituvaid lemmikloomi lubatakse, pandi Pärnumaa populaarsesse suvituspaika üles keelumärgid, et teatud rannaalale ei tohi astuda ei koera käpp ega hobuse kabi.

Ehk oleks võinud siltide tegemisele kulunud summa eest päevitajate hüvanguks vanad kõrkjad liivalt korragi kokku pühkida, aga ju siis oli keelusiltide paigaldamine vallale olulisem.

Isegi mu väikesel jalgrattamatkal oli kõik tasakaalus. Jelgavkrastist Limbaži poole viis läbi Liepupe mõnekilomeetrine hirmus kruusatee. Lahtine liiv, treppi sõidetud pinnas, suured kivid, tolm, palavus, kõik ekstrad ühesõnaga. Aga selle eest oli ühel nurmel korraga koos 20 toonekurge. Vahel tuleb valida raske tee, et jõuda pisikese imeni, mis raskused tagantjärele mõeldes tühiseks muudab.

Valguse ja pimeduse igavene võitlus peab nüüd kahjuks ootele jääma, sest inimkond ei jagune enam headeks ja halbadeks, vaid nendeks, kes vaatavad olümpiamänge ja nendeks, kellele dopingust laastatud spordipidu põrmugi korda ei lähe. Globaalselt muutuvad 20 toonekurest Liepupe lähistel olulisemaks õed Luiged maratonirajal.

Omamoodi tasakaal seegi.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: