Tarbijakaitseamet uurib Kairos Planeti tegevust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Tarbijakaitseamet uurib investeerimisvõimalust pakkuva Kairos Planeti ärimudelit, et välja selgitada, kas tegu on ebaseadusliku tegevusega või mitte.

Menetluse eesmärgiks seoses Kairos Planetiga on tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul saada rohkem teavet mudeli ülesehituse kohta.

Kairos Planet reklaamib ennast lubades pakkuda "turvalisi IT-lahendusi" ettevõtetele. Inimesed saavad oma koduarvutite mahtusid Kairosele välja rentida ja neile lubatakse vastavalt tehtud sissemakse suurusele aastast tulu "minimaalselt 150 protsenti".

Tarbijakaitseametisse on pöördunud ka mõned tarbijad seoses küsimustega Global InterGoldiga.

"Pöördumised on ajendatud kahtlusest, kas tegemist on piisavalt usaldusväärse äriga, kuivõrd ettevõte on Suurbritannias registreeritud ning millise riigi seadusandlus ettevõtte tegevusele kohaldub,” ütles Turetski ERR-i uudisteportaalile. Ettevõte ise viitab oma kodulehel Uus-Meremaa õigusele.

"Amet on tarbijatele selgitanud, milliste tunnuste suhtes tuleks olla tähelepanelik, millised on üldjoontes võrkturunduse ja püramiidskeemi põhimõtted. Ühtegi kaebust ettevõtja tegevuse peale meile ei ole laekunud," rääkis Turetski-Toomik. Püramiidskeem on tarbijakaitseseaduse järgi keelatud.

Püramiidskeemide suhtes pöördumisi tarbijakaitseametisse palju ei ole.

"Need vähesed, mis aasta jooksul tulevad, on pigem tarbijate eelnevad küsimused, kuidas ära tunda püramiidskeemi või kas tegemist on usaldusväärse ettevõttega. Nii öelda kannatajate hulka ei ole võimalik öelda, kaebusi püramiidskeemi kahtlusega ettevõtte suhtes laekub meile väga harva," nentis Turetski-Toomik.

Tarbijakaitseamet on juhtinud tähelepanu sellele, et igasugustesse lihtsat teenimisvõimalust lubavatesse skeemidesse tuleks suhtuda ettevaatusega ning peaks hoiduma püramiidskeemi tunnustega ettevõtmistega liitumisest.

Püramiidskeem on skeem, kus inimesed teenivad teiste isikute kaasamisest ja saavad kasu liituvate isikute sissemaksetest.

Toimetaja: Indrek Kuus



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: