Kaju: valimiskogus jõuavad lõppvooru rahva seas populaarsed kandidaadid ({{commentsTotal}})

Andreas Kaju
Andreas Kaju Autor/allikas: ERR

Marina Kaljuranna kampaaniameeskonna juht Andres Kaju ütleb, et kui presidendivalimised peaks jõudma valimiskokku, on ajalugu näidanud, et seal pääsevad lõppvooru rahva seas kõige enam toetust omavad kandidaadid.

Kaju nõustus intervjuus Vikerraadiole poliitloogikaga, et valimiskogus ei ole ühel erakonnal mõtet mitut kandidaati üles seada.

"Edu saab põhineda ainult koostööl, olgu Reformierakonna sees või erakondade vahel. Mõlemad pooled peavad investeerima, vaja on head usku, poliitilist kapitali ja vastastikust usaldust," märkis ta.

Ta rõhutas, et mis tahes kandidaadi võimalused valituks osutuda, sõltuvad päeva lõpuks riigikogu liikmete ja valimiskogu ülejäänud liikmete koostööst, ühtusest ja üksmeelest.

Küsimusele, kus tuleb jutt, et Reformierakonna kandidaat valimiskogus saab olema Marina Kaljurand, olgugi et kolmapäevases partei juhatuse otsuses seda ei mainita, vasta Kaju, et tema asi ei ole erakonnavälis inimesena luubiga lugeda stenogramme ja protokolle, millele tal ligipääsu ei ole.

"Ma rakendaks siin tavakodanikuna tervet mõistust: selleks, et sul oleks riigikogus 30 häält koos, selleks, et edaspidi vajadusel valimiskogus tehtaks koostööd, tulebki teha kokkuleppeid ja need peavad pidama," ütles Kaju.

"Kui asi on valimiskogusse on jõudnud, siis alati on päeva lõpuks viimased kaks kandidaati olnud need, kes on rahva seas kõige populaarsemad," lisas ta.

Pärast Reformierakonna kolmapäevast juhatuse koosolekut tekitas Kaju mõneti segadust sellega, kui väitis, et Kaljurand on Reformierakonna kindel kandidaat valimiskogus ning see on protokollis kirjas. Juhatuses otsuses polnud sellest aga sõnagi. Hiljem täpsustas ta, et lähtus peaminister Taavi Rõivase sõnadest.

Siiski ongi Reformierakonna juhatuses kokkulepitut täpselt nii ka tõlgendatud. Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna kirjutas oma sotsiaalmeediakontol:

 Reformierakonna eilne otsus:

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: