Kaju: valimiskogus jõuavad lõppvooru rahva seas populaarsed kandidaadid ({{commentsTotal}})

Andreas Kaju
Andreas Kaju Autor/allikas: ERR

Marina Kaljuranna kampaaniameeskonna juht Andres Kaju ütleb, et kui presidendivalimised peaks jõudma valimiskokku, on ajalugu näidanud, et seal pääsevad lõppvooru rahva seas kõige enam toetust omavad kandidaadid.

Kaju nõustus intervjuus Vikerraadiole poliitloogikaga, et valimiskogus ei ole ühel erakonnal mõtet mitut kandidaati üles seada.

"Edu saab põhineda ainult koostööl, olgu Reformierakonna sees või erakondade vahel. Mõlemad pooled peavad investeerima, vaja on head usku, poliitilist kapitali ja vastastikust usaldust," märkis ta.

Ta rõhutas, et mis tahes kandidaadi võimalused valituks osutuda, sõltuvad päeva lõpuks riigikogu liikmete ja valimiskogu ülejäänud liikmete koostööst, ühtusest ja üksmeelest.

Küsimusele, kus tuleb jutt, et Reformierakonna kandidaat valimiskogus saab olema Marina Kaljurand, olgugi et kolmapäevases partei juhatuse otsuses seda ei mainita, vasta Kaju, et tema asi ei ole erakonnavälis inimesena luubiga lugeda stenogramme ja protokolle, millele tal ligipääsu ei ole.

"Ma rakendaks siin tavakodanikuna tervet mõistust: selleks, et sul oleks riigikogus 30 häält koos, selleks, et edaspidi vajadusel valimiskogus tehtaks koostööd, tulebki teha kokkuleppeid ja need peavad pidama," ütles Kaju.

"Kui asi on valimiskogusse on jõudnud, siis alati on päeva lõpuks viimased kaks kandidaati olnud need, kes on rahva seas kõige populaarsemad," lisas ta.

Pärast Reformierakonna kolmapäevast juhatuse koosolekut tekitas Kaju mõneti segadust sellega, kui väitis, et Kaljurand on Reformierakonna kindel kandidaat valimiskogus ning see on protokollis kirjas. Juhatuses otsuses polnud sellest aga sõnagi. Hiljem täpsustas ta, et lähtus peaminister Taavi Rõivase sõnadest.

Siiski ongi Reformierakonna juhatuses kokkulepitut täpselt nii ka tõlgendatud. Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna kirjutas oma sotsiaalmeediakontol:

 Reformierakonna eilne otsus:

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: