Enamik sakslasi ei süüdista terroriaktides Merkelit ({{commentsTotal}})

Liidukantsler Angela Merkel.
Liidukantsler Angela Merkel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Pärast kaht islamistide terrorirünnakut Baierimaal on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli avatud uste poliitika kriitikatule alla sattunud, kuid küsitlustulemuste kohaselt ei pea ligi kaks kolmandikku sakslastest teda juhtunus süüdlaseks.

Uuringufirma Forsa korraldas ajakirja Stern tellimusel arvamusküsitluse, mille tulemuste kohaselt ei nõustu 69 protsenti sakslastest arvamusega, et juulis Würzburgis ja Ansbachis toimunud rünnakud põhjustas Merkeli põgenikepoliitika, vahendas The Local.

28 protsenti vastanutest on aga seda meelt, et Merkel on rünnakute eest otseselt vastutav. Sellisel seisukohal on paljud paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijad.

Kuigi Merkelit kritiseeris ka tema sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juht Horst Seehofer, siis CSU valijaist 67 protsenti ei seosta rünnakut liidukantsleri poliitikaga.

Täpselt pooled vastanuist kahtlesid, kas politseil ja teistel julgeolekujõududel on piisav varustus, et maksimaalset turvalisust tagada. Suur enamus (89 protsenti) vastanutest nõustus, et riigi politseijõudude tugevdamine on tähtsaim meede, millega tulevikus rünnakuid ära hoida.

19. juulil ründas 17-aastane kirve ja noaga afgaani noormees Würzburgis rongireisijaid, vigastades nelja inimest. Politseinikud lasid ründaja hiljem maha. 24. juuli õhtul lasi 27-aastane süürlane end õhku ühes Ansbachi restoranis. Surma sai ründaja ning haavata sai 15 inimest.

Mõlema juhtumi puhul on vastutuse võtnud äärmusrühmitus ISIS.

Merkel on tagasi lükanud üleskutsed riigi migratsioonipoliitika üle vaadata. Tema sõnul jääb Saksamaa oma põhimõtete juurde ning annab jätkuvalt varjupaika neile, kes seda väärivad ehk põgenevad sõjakoleduste või tagakiusamise eest.

Toimetaja: Karin Koppel



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: