Enamik sakslasi ei süüdista terroriaktides Merkelit ({{commentsTotal}})

Liidukantsler Angela Merkel.
Liidukantsler Angela Merkel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Pärast kaht islamistide terrorirünnakut Baierimaal on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli avatud uste poliitika kriitikatule alla sattunud, kuid küsitlustulemuste kohaselt ei pea ligi kaks kolmandikku sakslastest teda juhtunus süüdlaseks.

Uuringufirma Forsa korraldas ajakirja Stern tellimusel arvamusküsitluse, mille tulemuste kohaselt ei nõustu 69 protsenti sakslastest arvamusega, et juulis Würzburgis ja Ansbachis toimunud rünnakud põhjustas Merkeli põgenikepoliitika, vahendas The Local.

28 protsenti vastanutest on aga seda meelt, et Merkel on rünnakute eest otseselt vastutav. Sellisel seisukohal on paljud paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) valijad.

Kuigi Merkelit kritiseeris ka tema sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juht Horst Seehofer, siis CSU valijaist 67 protsenti ei seosta rünnakut liidukantsleri poliitikaga.

Täpselt pooled vastanuist kahtlesid, kas politseil ja teistel julgeolekujõududel on piisav varustus, et maksimaalset turvalisust tagada. Suur enamus (89 protsenti) vastanutest nõustus, et riigi politseijõudude tugevdamine on tähtsaim meede, millega tulevikus rünnakuid ära hoida.

19. juulil ründas 17-aastane kirve ja noaga afgaani noormees Würzburgis rongireisijaid, vigastades nelja inimest. Politseinikud lasid ründaja hiljem maha. 24. juuli õhtul lasi 27-aastane süürlane end õhku ühes Ansbachi restoranis. Surma sai ründaja ning haavata sai 15 inimest.

Mõlema juhtumi puhul on vastutuse võtnud äärmusrühmitus ISIS.

Merkel on tagasi lükanud üleskutsed riigi migratsioonipoliitika üle vaadata. Tema sõnul jääb Saksamaa oma põhimõtete juurde ning annab jätkuvalt varjupaika neile, kes seda väärivad ehk põgenevad sõjakoleduste või tagakiusamise eest.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: