Juuli maksulaekumine kasvas, käibemaksu ja aktsiisi laekumine kahanes ({{commentsTotal}})

Slaid rahandusministeeriumi eelarvelaekumise presentatsioonist.
Slaid rahandusministeeriumi eelarvelaekumise presentatsioonist. Autor/allikas: ERR

Juulis kogus maksu- ja tolliamet 569,4 miljonit eurot makse ehk kolm protsenti enam kui mullu samal ajal, seitsme kuuga kokku on makse laekunud 3,62 miljardit eurot, mis on 7,2 protsenti enam kui 2015. aastal.

Seitsme kuuga on riigieelarvest tulude poolel täidetud 57,8 protsenti, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Kõige kiiremini kasvas juulis tulumaksu laekumine, mis kasvas 10,4 protsenti 88,4 miljoni euroni.

Sotsiaalmaksu laekumine kasvas juulis 7,3 protsenti 235,2 miljoni euroni. Deklareeritud palgafondi kasv ulatus seejuures 6,6 protsendini ja keskmise palga kasv 7,3 protsendini. Palgasaajate arv langes üheteistkümnendat kuud järjest, teatas rahandusministeerium.

Juunis kahanes palgasaajate arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,8 protsenti. Head laekumist toetab samas kiire palgakasv.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli juulis võrreldes eelmise aastaga 9,9 protsenti kõrgem, ulatudes 44,7 miljoni euroni. Seejuures kasvas erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaks juulis 15,5 protsenti ning seitsme kuu laekumine erasektori kasumieraldistelt on 10 protsenti suurem võrreldes möödunud aastaga. Põhiosa juriidilise isiku tulumaksust on tänaseks laekunud, eelarve täitmine on suurematest maksudest kõrgeim ehk 69,3 protsenti.

Juuli käibemaksu laekumine samas vähenes 1,6 protsenti 164,9 miljonile eurole. Seitsme kuuga on käibemaksu kokku tasutud 1,1 miljardit eurot ehk 2,6 protsenti rohkem, kui aasta varem.

Aktsiide laekumine vähenes 6,1 protsenti 74,9 miljonile eurole, kuid seitsme kuu kokkuvõttes on laekumine kasvanud 12,9 protsenti 558,1 miljoni euroni. Aktsiiside laekumist on sellel aastal mõjutanud aktsiisimäärade tõusud ning kaupmeeste soetatud varud. Soetatud aktsiisikaupade varud pole realiseeritud ning neid jätkub veel kaheks kuni kolmeks kuuks, märkis ministeerium.

Alkoholiaktsiisi puhul on näha, et varude realiseerimise tempo on eelmise aastaga sarnane, kuid kuna soetatud varud olid sellel aastal suuremad, jätkub neid mõnevõrra kauemaks. Muutust deklareerimise tasemes on oodata septembris-oktoobris ning senised laekumised on olnud ootuspärased, teatas ministeerium.

Kütuseaktsiisi laekumine on viimased kaks kuud olnud möödunud aastaga võrreldes kõrgem, seitsme kuuga on laekumine kasvanud 19,5 protsenti 276,6 miljoni euroni. Erinevalt varasematest aastatest on ka bensiini deklareerimine esimesel poolaastal kasvanud, kuid diislikütuse tase jääb veel varude tõttu madalamaks.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema