Valitsus jõudis hambaravihüvitiste osas mitmele kokkuleppele ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on valitsus jõudnud mitmete põhimõtteliste kokkulepeteni, mis puudutavad täiendavaid hambaravihüvitisi, kuid konkreetsed numbrid maksumuse osas veel paigas ei ole.

Rõivase sõnul on valitsuse soov, et lisaks lastele ja teistele tundlikele gruppidele oleks hambaravihüvitis kättesaadav laiemalt. Seetõttu on valitsus planeerinud juba mõnda aega, et näiteks pensionäridele ette nähtud proteesihüvitist saaks kasutada ka hambaravi eest tasumiseks, ning ka täiskasvanutele saaks hambaravi senisest paremini kompenseerida.

"Mitmed olulised põhimõtted said kokku lepitud, kuid numbreid veel paika ei pannud. Seda lihtsal põhjusel - rahandusminister viibib puhkusel," ütles Rõivas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksta täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, mis juba praegu hüvitist saavad.

Üldise hambaravihüvitise kehtestamises on valitsus küll kokku leppinud, kuid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) öelnud, et välja käidud hüvitised võivad osutuda kallimaks kui 12 miljonit eurot aastas, mis esialgu paika pandi.

"Haigekassa tänane hinnang on, et see skeem läheb paar miljonit eurot kallimaks kui need 12 miljonit, mis on juba kokku lepitud valitsuses. Ja sellisel puhul eks need täiendavad vahendid siis ka haigekassa eelarvest leitakse. Põhimõtteliselt neid määrasid saab korrigeerida, aga neid saab korrigeerida ka hiljem, iga-aastaselt eelarvet vastu võttes," selgitas Ossinovski.

Rahandusminister Sven Sester (IRL) ei poolda ravikindlustuse parandamiseks uute maksude loomist, pigem tuleks tema sõnul keskenduda olemasoleva ravikindlustuse struktuursele reformimisele, tõhustamisele ning üldise majanduskasvu arendamisele.

Allikas: BNS



IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: