Fotod: Tallinna loomade varjupaik avati uues asukohas Paljasaarel ({{commentsTotal}})

{{1470310611000 | amCalendar}}

Neljapäeva keskpäeval avati pealinna uus loomade varjupaik Paljassaare poolsaarel, avamise raames oli huvilistel võimalik tutvuda lemmikloomade teemalise näitusega ja näha pildiseeriat varjupaiga valmimisest.

Tallinna linna poolt rajatud varjupaik asub aadressil Paljassaare tee 85. Varjupaik mahutab 40 koera ja 120 kassi ning teisi väiksemaid lemmikloomi.

Alates 1. juulist hakkas hulkuvate loomade püüdmise ja hoidmise ning korjuste koristamise teenust riigihanke korras osutama linna uus lepingupartner Varjupaikade MTÜ.

Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi sõnul paistab uus varjupaik silma kaasaaegsete medistsiiniseadmete poolest. Samuti on varjupaiga territooriumil koertele eraldi jalutusväljak, kus koerad saavad ületada ja läbida erinevaid takistusi.

"Siin on veterinaarruumid täiesti erakordsed, meil on siin kohapeal röntgen ja ultraheli ja väga moodsad meditsiiniseadmed - sellist asja teistes varjupaikades ei ole," kinnitas Priks "Aktuaalsele kaamerale".

Ehkki Paljassaare poolsaarel avatud loomade varjupaigas on ruumi neljakümnele koerale, siis praegu seal ühtegi koera veel ei ole. Nimelt andsid ümbruses elavad naabrid enne varjupaiga avamist kohtusse avalduse, kaevates, et varjupaiga koerad hakkavad haukumisega nende elu segama. Nii peabki varjupaik juhinduma kohtu otsusest, et praegu ei tohi seal koeri pidada. Kümme koera, kes peaksid samuti varjupaigas viibima, on jaotatud teistesse MTÜ varjupaikadesse Virumaal, Pärnus ja Viljandis. Tallinna loomade varjupaiga juhataja Hellika Landsmanni sõnul soovibki varjupaik teha tihedat koostööd mittetulundusühingutega.

"Seda just sellepärast, et võimalikult paljud loomad saaksid päästetud, sest tahes tahtmata, kui meil siin ruumi ei ole, siis nendel tihtipeale on hoiukodude võimalusi rohkem või ka vabatahtlikke rohkem, kes saavad loomi hoida," põhjendas Landsmann.

Harjumaal tegutseb praegu kaks loomade varjupaika. Eestimaa Loomakaitse liidu juhatuse esimehe Heiki Valneri sõnul võiksid uue varjupaigaga ühineda ka Tallinna lähiümbruse vallad: Saku, Saue, Viimsi, Maardu.

Homme õhtuni saab lasta Paljassaare poolsaarel asuvas loomade varjupaigas kasse ja koeri tasuta kiibistada.

Toimetaja: Priit Luts, Merilin Pärli



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema