Riigikohus arutab Kõpu valla taotlust eeldatavasti septembris ({{commentsTotal}})

Kõpu vald.
Kõpu vald. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Riigikohtul on kavas arutada Viljandimaa Kõpu valla taotlust kontrollida haldusreformiseaduse põhiseaduslikkusele vastavust septembris ning ootab augusti lõpuks seisukohti erinevatelt institutsioonidelt.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ootab 30. augustiks arvamust valitsuselt, riigikogu esimehelt, õiguskantslerilt, rahandusministrilt, riigihaldusministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult.

13. juulil jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Kõpu vallavolikogu taotluse esialgu käiguta, kuna taotluse juures puudus dokument, mis tõendab, et volikogu otsus pöörduda vastava taotlusega riigikohtusse oli vastu võetud volikogu häälteenamusega. Riigikohus andis vallale 25. juulini aega puuduva dokumendi lisamiseks ning nüüdseks on menetluse alustamiseks kõik nõuded täidetud.

Ligi 650 elanikuga Kõpu vald märkis oma taotluses, et riik pole seadust vastu võttes lõpuni kaalunud kõiki variante ning haldusreformiseadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole sobivaim ega ka mõõdukas.

Vald ei ole rahul, et antud juhul ei ole seaduses antud ka mõistlikku tähtaega kohaliku omavalitsuse arvamuse ärakuulamiseks ning seaduse jõustumisest kuni sundliitmiseni antud tähtaeg on liiga lühike, samas kui varasemas seadusandluses kehtestatud aastane tähtaeg oli mõeldud demokraatia kaitseks, et kohaliku omavalitsuse valimisel oleks valijal selge, millises omavalitsuses ta hääletab.

Vald on kindel, et varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet, kuna pole selge, milliste omavalitsuste osas toimub haldusterritoriaalne muudatuste tegemine või millised jäävad seaduses sätestatud erandite hulka.

Kõpu volikogu on seisukohal, et õigusgarantii oleks tagatud siis, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.

Valla hinnangul on haldusreform seotud riikliku sunniga ning seda sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel, samuti tekivad mõlemal juhul kulud, kuid nende hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.

Vald tõdes, et kohustuslikult vabatahtlik haldusterritoriaalne muudatus on sama, mis kohustuslikus korras valitsuse algatatud haldusterritoriaalne muudatus.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.

Lisaks Kõpu vallale on haldusreformiseaduse põhiseaduslikkuse kontrollimisest huvitatud veel üle kümne valla, kuid neljapäevase seisuga polnud neist ükski veel riigikohtusse pöördunud.

Toimetaja: Indrek Kuus



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: