Briti Iseseisvuspartei vaevleb pärast Farage'i taandumist sisetülide käes ({{commentsTotal}})

Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei juht Nigel Farage.
Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei juht Nigel Farage. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Pikka aega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteid (UKIP) juhtinud Nigel Farage teatas juuli alguses ehk üsna varsti pärast Briti rahvahääletuse tulemuse selgumist, et astub esimehe kohalt tagasi. Erakonnale uue juhi leidmise protsess on aga kujunenud plaanitust segasemaks.

Seni peeti vaieldamatuks favoriidiks parteijuhi kohale eurosaadikut ja migratsiooni- ning majandusküsimuste eksperti Steven Woolfe'i. Erakonna juhatusel tuli aga äsja nentida, et Woolfe'i kandidatuuri pole võimalik kaaluda, vahendasid Reuters ja Yle.

Nimelt saabus pühapäeval Woolfe'i avaldus partei peakontorisse 17 minutit pärast tähtaega ning poliitik ise selgitas, et hilinemise põhjuseks oli avalduse sisestamisel tekkinud tehniline rike.

Parteijuhatuse otsus avaldust siiski mitte vastu võtta tekitas erakonna ridades suure pahameeletormi ning kolm juhatuse liiget astus protestiks juhatusest tagasi.

Iseseisvuspartei tähtsaim rahastaja, ärimees Arron Banks aga süüdistas partei juhatust võimu kaaperdamises.

Erakonna lõhenemisest annab märku ka see, et ka üks teine tugevaks kandidaadiks peetud poliitik ei saa valimistest osa võtta. Vormiliselt on põhjuseks see, et ta oli ühe oma konkurendi avaliku kritiseerimise eest vahepeal UKIP-ist ajutiselt välja visatud.

Seega on praeguse seisuga UKIP-i esimeheks kandideerimas kuus inimest, keda analüütikud peavad laiema avalikkuse jaoks üsnagi vähetuntud poliitikuteks. Tugevaimaks kandidaadiks peetakse eurosaadik Diane Jamesi.

Toimetaja: Laur Viirand



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: