Kallas kordas lubadust ka valimiskogus kandideerida ({{commentsTotal}})

Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil.
Kallas ja Kaljurand Reformierakonna juhatuse koosolekul 3. augustil. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Reformierakonna auesimees Siim Kallas kordas neljapäeval, et kandideerib kindlasti ka valimiskogus, kui riigikogus jääb president valimata.

"Täna mingisugust sellist lubadust ei eksisteeri, et Reformierakond teises voorus või pärast riigikogu seab tingimata üles Marina Kaljuranna. Need on üsna läbimõtlemata avaldused," ütles Kallas ERR-i raadiouudistele.

Kallas lisas, et kui ta saab riigikogus piisavalt hääli, et pääseda valimiskokku, siis pole tal mingit põhjust kandideerimisest loobuda.

"Miks ma peaks loobuma sellest asjast. Eks siis pärast otsustatakse. Mina pole oma seisukohta muutnud ja olen algusest peale öelnud, et ma lähen lõpuni. See on nii," rääkis Kallas.

Marina Kaljurand ütles kolmapäeval pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut, mis kinnitas riigikogus presidendikandidaadiks Kallase, et tema on Reformierakonna presidendikandikandidaat valijameeste kogus juhul, kui riigikogus jääb president valimata. See on tekitanud segadust, kuna juhatuse otsus valimiskogu ega Kaljuranda ei maini.

Küsimusele, kuidas ta käitub olukorras, kui Kallas peaks valimiskogus vastaskandidaadiks olema, vastas Kaljurand, et ei pea praegu õigeks sellel teemal spekuleerida. "On hea, et juhatus oma otsuse tegi ja toetas minu ettepanekut, et riigikogus on kandidaadiks Reformierakonna auesimees Siim Kallas ja mina valijameeste kogus," ütles Kaljurand.

Toimetaja: Indrek Kuus



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: