Austria soovib ELi liitumiskõnelused Türgiga lõpetada ({{commentsTotal}})

{{1470316412000 | amCalendar}}

Austria liidukantsler Christian Kern kutsus Euroopa Liitu üles lõpetama Türgiga liitumisläbirääkimisi seoses ulatusliku teisitimõtlejate mahasurumisega pärast riigipöördekatset.

Türgi plaan Euroopa Liiduga liituda sai tagasilöögi, kui president Recep Tayyip Erdogan ei välistanud riigipöördekatse järel surmanuhtluse taastamist. Austria kantsler rääkis nüüd riigi meediaväljaannetele, et tegelikkuses on Türgi liitumisläbirääkimised praeguseks kõigest fiktsioon, vahendas The Local.

"Me teame, et Türgi demokraatlikud standardid on kaugel piisavast, et nende vastuvõtmist õigustada," nentis ta.

Kern kinnitas telekanalile ORF, et kavatseb 16. septembril Euroopa Nõukogu kohtumisel sel teemal arutelu algatada. Ta ütles, et Türgi majandus on allpool ELi keskmist ning ei vasta piisavalt liikmelisusele esitatud nõudmistele. Kui Ankarast saaks ELi ühisturu liige, oleks sellel pöördeline mõju bloki majandusele, mis niigi suudab vaevu toime tulla Ida- ja Kesk-Euroopasse laienemisega.

EL peaks kantsleri arvates otsima uusi alternatiive, kuidas Türgi majandus Euroopa standarditele vastavaks muuta. "Riik jääb tähtsaks partneriks julgeoleku- ja integratsiooniküsimustes," rõhutas ta.

Märtsis allkirjastas EL Türgiga vastuolulise leppe, mille järgi Ankara nõustus Kreeka saartele maabunud Süüria migrandid tagasi võtma, saades vastutasuks poliitilisi ja rahanduslikke kokkuleppeid.

Türgi minister: Austria liidukantsleri sõnad meenutavad paremäärmuslikku retoorikat

Türgi Euroopa Liidu asjade minister Omer Celik ütles kommentaariks, et Austria liidukantsleri avaldus on "häirivalt lähedal paremäärmuslikule retoorikale".

"Kriitika on loomulikult demokraatlik õigus, kuid Türgi kritiseerimisel ja Türgi vastu olemisel tuleb vahet teha," rõhutas minister Reutersi teatel.

Türgi rahvuslased tekitasid Viinis segadust

Türgi kurdidevastased rahvuslased plaanisid Viinis Ernst-Kirchweger-Hausis kurdi tööliste ühingu (ATIGF) kohtumisele tormi joosta. Paraku sattusid nad aga saali, kus hulk serblasi sünnipäevapidu pidas.

Rahvuslased lahkusid, kui olid taibanud, et sattusid valesse kohta, kuid rebisid maha maja sissepääsu juures olevad plakatid ning süütasid need hoone trepi juures põlema. Tule kustutasid serblastest peoseltskonna liikmed.

ATIGFi esindaja Nadir Aykut ütles, et Türgi Erdogani-meelne meedia on välismaal elavatele türklastele ainus kättesaadav uudisteallikas, mis aga sageli nende arvamusega manipuleerib.

Pärast Türgi riigipöördekatset avaldasid tuhanded Austria türklased president Erdogani toetuseks meelt. Mõned demonstrandid muutusid aga vägivaldseks ja ründasid kohalikku kurdi restorani.

Austria politsei mõistis vägivalla hukka ja teatas, et Erdogan ei peaks enda toetuseks Euroopas meelt avaldama kutsuma. Mõned kohalikud poliitikud on läinud isegi nii kaugele, et palunud inimestel oma akendelt Türgi lipud ära võtta.

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema