Uudistepäeva kokkuvõte: hambaravihüvitis, Kallase toetuse segadus, rünnak Londonis, Hiina hiidbuss, šampanja sünnipäev ({{commentsTotal}})

Head õhtu saabumist! Seda, mis 4. augusti jooksul Eestis ja maailmas toimus, saab kiirelt üle vaadata järgnevast kokkuvõttest.

Riik hakkab jagama hambaravihüvitist

Valitsus arutles täna, millal ja kellele hakata maksma hambaravihüvitist. Praegu saavad hüvitist näiteks lapsed ja rasedad, pensionäridele makstakse proteesitoetust. Nüüd tahetakse hüvitisfond luua ka täiskasvanutele. Räägitud on 30-st eurost aastas, kuid täpseid summasid veel paigas ei ole.

Eilne Londoni ründaja on Somaalia juurtega Norra kodanik

Eile hilisõhtul Londons noaga viit inimest vigastanud ja ühe tapnud 19-aastane mees vahistati juba samal õhtul. Nüüd on selgunud, et surnud naine oli USA kodanik, ründaja Somaalia juurtega Norra kodanik. Suurbritannia politsei viitas mehe vaimsele ebastabiilsusele ja ütles, et rünnaku eesmärk ei ole veel teada ning et lisaks terrorismile uuritakse ka teisi võimalikke põhjusi.

Siim Kallasel ei ole veel Keskerakonnas kindlat toetust, kahtlevad ka reformikad

Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone teatas, et Kallasel ei ole midagi keskerakondlaste toetuse eest vastu pakkuda. Kallas lubas esimeses järjekorras presidendikandidaadina poliitilist toetust küsida just Keskerakonnalt.

Loone sõnas, et Reformierakonna käitumine presidendikampaanias on kujunenud Kallase mõnitamiseks. Tema hinnangul on tegemist ühe korraga vähestest, kus Reformierakonna sisemine võitlus erinevate leeride vahel sedavõrd selgelt silma paistab.

Kallase erakonnakaaslane Liina Kersna sõnas samuti, et Kallase kandidatuuri toetamine ei ole talle lihtne. Kersna hääletab Kallase poolt vaid siis, kui tal on ka teiste erakondade 38 häält koos.

Tarbijakaitseamet uurib Kairos Planeti tegevust

Amet tahab menetlusega teada saada, kas Kairose ärimudel on ebaseaduslik püramiidskeem või mitte.

Tarbijakaitseametisse on pöördunud ka mõned tarbijad seoses küsimustega Global InterGoldiga. "Pöördumised on ajendatud kahtlusest, kas tegemist on piisavalt usaldusväärse äriga, kuivõrd ettevõte on Suurbritannias registreeritud ning millise riigi seadusandlus ettevõtte tegevusele kohaldub,” ütles Turetski ERR-i uudisteportaalile.

Futuristlik hiidbuss alustas Hiina teedel testsõite

Kahe meetri kõrgune buss veereb mööda rööpaid ja selle all saavad liikuda autod. Elektritoitel buss on 21 meetrit pikk ja 7,6 meetrit lai ning mahutab kuni 300 reisijat, vahendas BBC.

Sõitu katsetati 300 meetri pikkusel teelõigul Kirde-Hiinas Qinhuangdao linnas. Seda, millal uut bussi Hiina tänavatel näha võib, ei ole veel teada.

USA meedia: Trumpi nõunike kummalised seosed Venemaaga äratavad üha rohkem tähelepanu

On selgunud, et vaid mõned päevad enne seda, kui Trumpi partei valimisplatvormi Ukrainat puudutav osa muudeti - väidetavalt Trumpi meeskonna survel - "pehmemaks", käis Trumpi välispoliitika nõunik Carter Page taas kord Venemaal, kus astus üles ka USA Vene-poliitikat kritiseeriva kõnega, vahendasid The Huffington Post, The Daily Beast, Vox, The Washington Post jt.

Medvedev soovitas kõrgemat palka soovivatel õpetajatel ametit vahetada

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev osales sel nädalal Kljazma noorte haridusfoorumil, kus pidi vastama ka küsimusele õpetajate madalate palkade kohta. Peaministri mõttekäiku on Vene meedias tõlgendatud soovitusena, mille kohaselt peaksid suuremat sissetulekut soovivad õpetajad pigem ametit vahetama ning hakkama tegelema näiteks ettevõtlusega.

"Tegemist kutsumusega, aga kui tahad raha teenida, on suur hulk muid kohti, kus seda saab teha kiiremini ja paremini. Näiteks kas või äri. Kuid nagu ma aru saan, siis teie ju ei läheks ärisse, eks ole," pöördus Medvedev küsija poole.

Täna 323 aastat tagasi sai valmis esimene šampus

4. augustil 1693 sai prantsuse munk Dom Perignon väidetavalt valmis joogi, mida täna tuntakse šampuse nime all. Perignoni ei saa siiski pidada vahuveini leiutajaks, sest joogi kohta pärinevad esimesed teated juba enam kui sada aastat varasemast ajast.

Palju õnne, Aleksei Turovski!

Tuntud loodusmees ja loomateadlane sai täna 70-aastaseks. Portaal Menu pani selleks puhuks kokku galerii Turovskist läbi aegade.

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: