Valdade ühinemine on arenguhüppe kõrval kasvatanud ka bürokraatiat ({{commentsTotal}})

Viiratsi, Saarepeedi, Paistu ja Pärsti vallad ühinesid juba mõne aja eest vabatahtlikult üheks Viljandi vallaks.
Viiratsi, Saarepeedi, Paistu ja Pärsti vallad ühinesid juba mõne aja eest vabatahtlikult üheks Viljandi vallaks. Autor/allikas: Viljandi maavalitsus

Mitmest väikesest omavalitsusest üheks suureks liitumine on Viljandimaal kaasa toonud kogu piirkonna arenguhüppe, tõdeti ühinenud valdade avatud uste päeval. Miinusena toodi välja, et suurvallas on kasvanud bürokraatia. Ja kuigi suurvalla mõjuvõim maakonnas on kasvanud, siis riigivõim sellega ei arvesta.

Kolm aastat tagasi panid Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi vallad leivad ühte kappi. Kuigi Viljandi linnas asuv vallamaja jääb Holstrest nüüd 15 kilomeetri kaugusele, pole ühinemine sealse rahva elu mingilgi määral kehvemaks muutnud.

"Vald kolis linna, inimestel on nüüd parem vallavalitsust kätte saada, kuna Paistu vahet ei olnud mingit ühendust. Bussid käivad ka meil õnneks siiamaani väga hästi," kiitis Holstre küla elanik Õilme Muni.

Küll aga tuleb suures vallas küla muredest varasemast palju kõvema häälega märku anda.

"Kui liitutakse, siis on oluline see, et rohujuure- või oma küla tasand muutub tähtsaks. Et inimeste, kes elavad ühes kogukonnas koos, sõna ka valda jõuab," rõhutas teine sama küla elanik Marika Kivistik.

Viljandi vallavanem Ene Saar rääkis vallamajja kogunenud huvilistele, et kuigi rahvas on valdavalt suure omavalitsusega rahul, on ühinemine paraku kaasa toonud ka suurema bürokraatia.

"Tegelikult on hea, kui lõpptulemus on ka kodaniku jaoks hea, kui load on kõik õiged ja asi on, nagu peab olema. Kui väikevaldade ühinemisel tekib suur ja tugev vald, peaks ka riik muutma oma suhtumist neisse," leidis Saar. "Viljandimaal on nii vähe kattega teid võrreldes teistega, ja me saame ikka väga vähe kaasa rääkida," põhjendas ta.

Lisaks leidis Saar, et riik jääb järjest kaugemaks. "Kuna nüüd pole maanteeametit enam ei Viljandi ega Pärnu regioonis, vaid kõik on Tallinnas, siis me jääme kaugemaks. See on see teema, mida liitmine ei muuda."

Nii nagu Viljandi vallas, on ka kümme aastat tagasi kolme väikevalla ja Türi linna ühinemisel tekkinud Türi vallas koondatud lasteaiad ühtse juhtimise alla ning ümber korraldatud koolide ja raamatukogude töö, et valitsemiskulusid kokku hoida.

"Suuremal territooriumil on ühiselt vahendeid, inimesi, ressursse kasutades võimalik ökonoomsemalt majandada. Seda on kümme aastat kindlasti näidanud," kinnitas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Viljandi vald jätkab nüüd juba uuel ringil liitumiskõnelusi Tarvastu ja Kolga-Jaani vallaga, Türi vald loodab aga veelgi suureneda Väätsa ja Käru valla võrra.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: