Politsei korraldatud lastelaagris sai õnnetuses viga kaks last ({{commentsTotal}})

Politsei.
Politsei. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eile, kolmapäeva hilisõhtul juhtus Käsmus Rakvere politseijaoskonna korraldatud lastelaagris õnnetus, milles said viga kaks poissi vanuses 12 ja 15 eluaastat, teatas PPA Ida prefektuur.

Esialgsetel andmetel läksid noormehed pärast ühistegevusi kella 22 paiku telki ning üritasid ahju tuld teha. Teel haarasid poisid kaasa tehnilise piirituse, mida laagris kasutati priimuste süütamiseks. Samal ajal, kui 12-aastane poiss ahjuukse ees tuld jälgis, võttis 15-aastane noormees piirituse ning valas seda ülevalt ahju. Seejärel toimus plahvatus, kus 12-aastane poiss sai põletushaavu ning 15-aastasel poisil sai kõrv viga. Mõlemad noormehed toimetati Tallinna Lastehaiglasse, kust pärast arstiabi andmist lubati kodusele ravile 15-aastane poiss. Põletushaavu saanud 12-aastane poiss jäeti haiglaravile, ent tema elu ohus ei ole.

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla tõdeb, et tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga. „Süütevedelik ja muud piiritust sisaldavad vedelikud on tulega kokkupuutes väga ohtlikud. Kui tule tegemise juures on lapsed, tuleb olla eriti hoolas,“ sõnas Alla. „Mul on väga kahju, et politsei korraldatud lastelaagris nii traagiline õnnetus juhtus. Me teeme omalt poolt kõik, et välja selgitada, kuidas lapsed tehnilise piirituse kätte said ning kus olid sel hetkel täiskasvanud.“

Lastelaager oli osa Rakvere politseijaoskonna projektist „Üheskoos turvalise tuleviku nimel“. Sel aastal oli projekt suunatud Tamsalu valla alaealistele, kes on rikkunud kooli sisekorra eeskirju, saadetud alaealiste komisjoni või osalenud avaliku korra rikkumistes. Samuti kaasati laagrisse õpilased, kes on silma paistnud hea käitumisega ning on teistele eeskujuks. Projekti eesmärk on läbi loengute ja ühistegevuste aidata kaasa laste sotsialiseermisele, usalduse tekkimisele ning õiguskuulekusele.

PPA sisekontroll algatas juhtumi kohta asutusesisese teenistusliku kontrolli, et selgitada välja õnnetuse täpsemad asjaolud.

Toimetaja: Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: