Uuring: 93 protsenti on vastu kanepi tarvitamisele ({{commentsTotal}})

Kanepipooldajate meeleavaldus Tartus
Kanepipooldajate meeleavaldus Tartus Autor/allikas: Scanpix

93 protsenti Eesti kodanikest on vastu kanepi tarvitamisele, selgus aasta esimeses pooles Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud väärtushinnangute uuringu tulemustest.

„Avalikkuses levivate seisukohtade põhjal võib jääda mulje, et eestlased suhtuvad kanepi tarvitamisse leebelt ning pooldavad vahel selle legaliseerimist. Tegelikkuses see nii ei ole,“ märkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson, viidates Turu-Uuringute AS-i läbiviidud küsitlusele.

„Kanepi tarvitamist mõnuainena ei pea õigustatuks 93 protsenti ning legaliseerimist 87 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Seega on kanepi legaliseerimise arutelu ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid hääleka grupi initsiatiivil, samas enamuse eestimaalaste hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema,“ rääkis Art Johanson.

Vastuseis kanepi tarvitamisele ja legaliseerimisele on tugev kõigis vanuse-, haridus-, sissetuleku- ja muudes gruppides. Mõnevõrra liberaalsemad antud küsimustes on kõige nooremad vastajad vanuses 18-24 aastat, kuid ka nende seas on kanepi legaliseerimise vastaseid 77 protsenti ehk märkimisväärne enamus.

Vene keelt kõnelevatest vastanust on kanepi legaliseerimisele vastu koguni 97 protsenti ning eesti keelt kõnelevatest vastanutest 86 protsenti. „Venelaste peaaegu absoluutne vastuseis võib tuleneda nende üleüldisest konservatiivsemast väärtussüsteemist, samuti võib seda põhjustada vahetum kogemus narkomaania ja selle väga negatiivsete tagajärgedega,“ ütles Art Johanson.

Tähelepanuväärne on ka naissoost vastajate oluliselt tugevam vastuseis kanepi tarvitamisele. Naiste seas valitseb praktiliselt üksmeelne vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena. 98 protsenti naistest on selle vastu, meestest aga 87 protsenti. Kanepi legaliseerimise vastu on 93 protsenti naistest ja 80 protsenti meestest.

Mõnevõrra soosivamad on hinnangud kanepi tarvitamise suhtes ravi eesmärgil. Üldiselt leiab 62 protsenti vastajatest, et kanep ravimina võiks olla lubatud ning selles küsimuses on pooldajatel mõningane ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides.

Uuringu viis läbi Turu-Uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Allikas: BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: