Välisminister Kaljurand sõidab visiidile riigipöördekatse järgsesse Türki ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand visiidil Iraanis.
Marina Kaljurand visiidil Iraanis. Autor/allikas: Välisministeerium

Eesti kui Euroopa Nõukogu eesistujamaa esindajana Türki visiidile suunduva välisministri Marina Kaljuranna hinnangul oli õige hetk Türgi ja Euroopa Liidu lähenemiseks viis-kuus aastat tagasi, mil Türgi tõesti soovis tihedamaid suhteid.

Visiiti Türki soovitas Kaljurannale tema sõnul äsja Ankarast naasnud Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland.

Sõit saab välisministri sõnul teoks "paari nädala pärast, aga hiljemalt enne Euroopa Nõukogu ministrite komiteed", mis leiab aset septembri keskel.

Väidet, et visiit oleks seotud Venemaa ja Euroopa Liidu võidujooksuga Türgi kallutamise nimel oma mõjusfääri Kaljurand alla ei kirjutanud.

"Türgi ja Venemaa suhted on oluliselt paranenud, kuid Türgi välisminister on mulle kinnitanud, et nad ei näe asja nii, et suhted Venemaaga oleksid muutumas nende jaoks prioriteetsemaks võrreldes suhetega Euroopa Liiduga," ütles Kaljurand ERR-ile.

Siiski tunnistas Kaljurand, et parima võimaluse Türgiga lähenemiseks magas Euroopa Liit viis-kuus aastat tagasi maha. "Euroopa Liit lasi selle hetke mööda ja täna ei ole ma veendunud Türgi sellekohases soovis ega tahtes," ütles väliminister.

"Erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide suhtumine Türgisse on olnud erinev enne riigipöördekatset ja on seda ka praegu," märkis Kaljurand ja viitas Austria liidukantsleri Christian Kerni eilsele avaldusele, milles too kutsus üles liitumisläbirääkimised Türgiga sootuks lõpetama.

Kaljurand sellist lähenemist oma sõnul õigeks ei pea, vaid leiab, et Türgit tuleks endiselt julgustada demokraatlikke reforme läbi viima ning Euroopa Liiduga samas suunas joonduma.

"Tõsi, me - nii Eesti, Euroopa Liit kui ka Euroopa Nõukogu - tahame näha, mis toimub Türgis kõigi nende tuhandete [riigipöördekatse järel] vahi alla võetud inimestega, muu hulgas 800 diplomaadiga," tõdes välisminister.

Kaljurand tunnistas, et Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu jaoks on olukord keeruline - riigipöördekatse Türgis on küll ühtselt hukka mõistetud, kuid sellele järgnenud puhastusi pole võimalik päris kerge südamega pealt vaadata.



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema