Mari-Liis Jakobson: mis maksab presidendi ametikoht?  ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

"Kuidas hinnata presidenti kui moraalset majakat, kui ta on välja valitud vahetuskaubana mõne ametikoha või üksiku poliitilise otsuse läbisurumise eest?" arutleb politoloog Mari-Liis Jakobson oma kommentaaris.

Eesti poliitika huvilised olid sel nädalal suuresti 3. augusti ootel, mil Reformierakond oli viimaks lubanud teatada, millise presidendikandidaadi taha erakond riigikogus koondub. Nüüd on siis otsustatud ja avalikult välja öeldud, et see kandidaat on Siim Kallas.

Kuulates usutlusi teiste erakondade esindajatega paistab aga, et kaugeltki kõik ei oodanud seda otsust niivõrd pikisilmi. Reformierakonnale heideti ette, et nüüdseks ollakse läbirääkimistega juba hiljaks jäänud, sest ka teised erakonnad on juba otsustanud, keda toetada. Ent märgiti ka, et Kallase toetamine pole teiste erakondade jaoks eriti atraktiivne, sest kandidaadil pole erilist kauplemisjõudu.

Selles olukorras kipub vägisi tekkima küsimus, et mis on siis presidendi ametikoha väärtus.

On see hindamatu põhiseaduslik institutsioon, mille täitja peaks olema inimene, kes oma isikuomadustelt ja vaadetelt sobib kõige paremini täitma vaimse ja moraalse liidri rolli riigis, säilitama võimude tasakaalu ning tasakaalustama võimukandjate ja tavakodanike häält riigijuhtimisel? Või on see lihtsalt kauplemise objekt, mille abil erakonnad omavahel maid jagavad ning kandidaadid, tulevane president sealhulgas, on pelgalt etturite rollis?

Erakonna presidendikandidaatide kajastus võimaldas Reformierakonnal soojendada end lühiajaliselt kõrgemate toetusreitingute paistel.

Mõistagi võime me seada presidendi institutsioonile kõrgeid sisulisi ootusi ning seega võime me ka riigikogu ning kohalikku omavalitsust valinutena õigustatult oodata, kas riigikogu või valijameeste kogu langetavad sisulises plaanis sobiva valiku. Oleme valijatena neile muu hulgas andnud mandaadi ka selleks. Ning osalt tingib ka vajadus välja selgitada meile kui valijatele kõige sümpaatsem kandidaat ka laiahaardelise kampaania, kus näiliselt tutvustatakse kandidaate ja nende seisukohti inimestele, kes neid tegelikult ei vali.

Ent keelata ei saa ka teist tõlgendust – et presidendi ametikoht on poliitilise kauplemise objekt. Poliitika ongi konfliktsetele ootustele ja huvidele üles ehitatud ning hea poliitik on selline, kes suudab teiste osalistega läbi rääkida ja saavutada selliseid kompromisse, mis pikemas perspektiivis aitavad edendada valijate huve ja täita nende ootusi.

Seega ei tasu poliitilistest kokkulepetest alati ka otsida hämarate tagatubade korruptiivseid sobinguid ning tõlgendada neid valijate petmisena. Siiski tõstatub praeguses presidendivalimiste staadiumis kokkulepete sisu osas paar küsimust.

Presidendi positsioon ei erinegi nii palju sellistest ametikohtadest nagu eurovoliniku või kontrollikoja liikme oma või mõne riigifirma nõukogu poliitilise liikme kohast – see on justkui lihtne vahetuskaup sisulise poliitvõimu eest.

Esiteks, miks Reformierakond oma valikuga siis nii pikalt viivitas? Sisust lähtudes oleks nad saanud oma valijate ootusi kõige paremini peegeldava kandidaadi juba ammu välja valida, sest kõik Reformierakonna presidendikandidaadid alustasid oma seisukohtade tutvustamist juba aprillis. Ning ka kandidaatide n-ö eelkatsumine (ehk esimene läbirääkimiste voor) riigikogus polnuks pruukinud nii kaua väldata. Küll aga võimaldas erakonna presidendikandidaatide kajastus soojendada end lühiajaliselt kõrgemate toetusreitingute paistel.

Ja teiseks – mis siis on presidendikandidaadi hind riigikogus esindatud erakondade jaoks? Mida nõuab Kallase toetuse eest näiteks Keskerakond ning mida on valmis pakkuma Reformierakond? Ja kuidas suhestuvad need vastavate erakondade valijate ootuste ning presidendi rollile esitatavate ootustega?

Hetkel tundub aga, et presidendi positsioon ei erinegi nii palju sellistest ametikohtadest nagu eurovoliniku või kontrollikoja liikme oma või mõne riigifirma nõukogu poliitilise liikme kohast – see on justkui lihtne vahetuskaup sisulise poliitvõimu eest.

Aga eks ole ka meie presidendi institutsioon selliseks kujunenud. Eesti president on eeskätt tseremoniaalne ametikandja, kes tegeleb ametisse nimetamiste ja vabastamiste, seaduste väljakuulutamise ning teiste sümboolsete ülesannetega. Tema võim seostub rohkem võimalusega teiste võimuharude tegevust takistada.

Praktikas on talle aga jäänud suuresti moraalse majaka roll ilma poliitilise tegevusruumita. Aga kuidas hinnata moraalset majakat, mis on välja valitud vahetuskaubana mõne ametikoha või üksiku poliitilise otsuse läbisurumise eest?

Pikalt on räägitud, et Eestis pole presidendi otsevalimine põhjendatud, kuna siis poleks presidendi mandaat proportsioonis tema pädevuste ja võimuulatusega. Käimasoleva kauplemise valguses tundub aga, et ega see ole proportsioonis ka vähemalt riigikogu tasandi praeguse otsustusmudeliga.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



UUDISED
Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.