EAS-ilt aastate jooksul 9,2 miljonit saanud keskus lõpetab tegevuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: EAS-i kodulehekülg

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) alates 2004. aastast kokku 9,2 miljonit eurot saanud AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NanoTAK) lõpetab tegevuse.

"Küsimus oli finantseeringutes, EAS põhiliselt finantseeris seda. Kuna uusi finantseeringuid ei leitud, ei olnud mõtet ettevõtet enam edasi hoida," ütles firmat likvideeriv Madis Parts BNS-ile. "Firma ei olnud jätkusuutlik, aktsionärid ei leidnud rahastust, mis suudaks ettevõtet käigus hoida. Praegu mingisuguseid kohustusi firmal üles ei jää."

"Me töötasime peamiselt EAS-i toetuste põhiselt, kuid viimane taotlusvoor ei läinud meil edukalt ning kahjuks ei leidnud me ka muid rahastusvõimalusi," ütles arenduskeskuse endine juht Merle Lust BNS-ile. "Me saime taotlusvoorust läbi, aga EAS-il ei olnud kõigile kvalifitseerunud projektidele finantsvahendeid jagada. Konkurents on väga tihe selles valdkonnas."

"Meil olid omad kliendid olemas, kuid kuna arendustegevus on kallis, pole tööstusettevõtted seda nõus sajaprotsendiliselt toetama. Ilma EAS-i abita me kahjuks ei suuda seda teenust pakkuda," ütles Lust.

Viimastel tegevusaastatel tegeles keskus näiteks niinimetatud targa klaasi projekti arendamisega. Klaasi saab elektrivoolu abil mitteläbipaistvaks muuta ja seda on võimalik kasutada näiteks büroohoonete akende läbipaistvuse muutmiseks, klaas on kasutusel Tallinna Teletornis. Samuti on keskus arendanud välja erinevaid õlilisandeid, millega parandada õlide omadusi.

2009. aastal tegi EAS otsuse toetada projekti "Estonian Nanotechnology Competence Centre" kogusummas 9,2 miljonit eurot, millest omafinantseeringu osa moodustas 2,8 miljonit eurot ja sihtasutuse toetus 6,4 miljonit eurot. Projekti abikõlblikkuse periood oli 2009. aasta juuli algusest 2015. aasta augusti lõpuni.

Vastavalt nimetatud toetuse andmise tingimustele kohustus Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara, seehulgas nii asju kui õigusi projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

2015. aasta lõpu seisuga oli ettevõte projekti raames EAS-ilt toetust saanud 6,3 miljonit eurot ja projekt oli lõppenud.

EAS-il on õigus toetus Struktuuritoetuse seaduse alusel tagasi nõuda, kuid Lust ütles BNS-ile, et peab seda ebatõenäoliseks. Varasemalt oli sihtasutus keskust alates 2004. aastast toetanud kokku 2,8 miljoni euroga.

"Aktsiaseltsi põhitegevus toimus plaanipäraselt, vastavalt NanoTAK-i 2013-2015 aasta uurimistöökavale. NanoTAK-il oli kaks strateegilist arendussuunda, mis jagunesid kokku viieks alamprojektiks. Nende projektide raames teostati uurimistööd ettevõtluspartneritele, kelle seas on muuhulgas Andrese Klaasi AS, Estiko Plastar AS, Haine Paelavabrik OÜ, BaltOil AS, Samelin AS ja TMB AS," seisab ettevõtte mulluses majandusaasta aruandes.

"Aastal 2015 oli NanoTAK-i peamine ülesanne EAS-i poolt heaks kiidetud NanoTAK-i 2013-2015 aasta uurimistöökava edukas lõpuleviimine vastavalt kinnitatud plaanile ja eelarvele," kirjutatakse aruandes. EASi toetusprojekti alusel toimusid tegevused kuni 2015. aasta augusti lõpuni. Lust kinnitas BNS-ile, et kava viidi edukalt lõpule.

"Arendustegevuste tulemusena on turule jõudmas juba mitmeid täiustatud tooteid - näitena võib tuua BaltOili poolt toodetud bioõlisid. Lisaks teadus- ja arendustegevusele tegeleti ka tudengite koolitamise ning nanotehnoloogiate tutvustamisega laiemale avalikkusele. NanoTAK tegutses Tartu Teaduspargi NanoLabis ja TÜ Füüsika Instituudis," seisab aruandes.

Ettevõtte käive oli eelmisel aastal 426 000 eurot, vähenedes aastaga 14 protsenti. Aasta lõpetati 66 000 euro suuruse kahjumiga, aasta varem oldi 13 000 euro suuruses kahjumis. Ettevõtte kogu müük toimus 2015. ja 2014. aastatel Eestisse, 2015. aastal moodustasid müügitulust 100 protsenti nanotehnoloogiaalased teadusuuringud.

2015. aastal saadi EAS-ilt tegevuskulude sihtfinantseerimist 684 000 euro eest, sihtasutuselt Archimedes 7753 euro eest ja Haine Paelavabrikult 178 000 euro eest.

Ettevõtte töötajate arv oli 2015. aastal 15 ja nende palgakulu kokku 235 000 eurot, keskmine palgakulu seega 15 667 eurot töötaja kohta. 2014. aastal oli töötajaid 28 ja nende palgakulu kokku 449 000 eurot, keskmine palgakulu seega 16 036 eurot töötaja kohta.

Ettevõtte juhtkond sai 2015. aastal 30 000 ja 2014. aastal 36 526 eurot tasu.

Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS (NanoTak) asutati 2004. aasta detsembris Tartu Ülikooli, Mikromasch Eesti OÜ, Evikon MCI OÜ, OÜ Maico Metrics, OÜ NexTech Supply ning K-TEK International Inc. poolt. Aktsiaselts registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas 13.01.2005 aastal.

2015. aasta lõpu ja aruande koostamise hetke seisuga olid Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS-i omanikeks OÜ Maico Metrics 48,2 protsendilise osalusega, Tartu Ülikool 23,8 protsendilise osalusega, Andrese Klaasi AS 14 protsendilise osalusega ja OÜ Haine Paelavabrik 14 protsendilise osalusega.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema