Maris Jõgeva: nähtamatu taust ja kriimu näoga lapsed ({{commentsTotal}})

Maris Jõgeva on vabaühenduste liidu EMSLi juht.
Maris Jõgeva on vabaühenduste liidu EMSLi juht. Autor/allikas: EMSL/Rene Suurkaev

Rahvusvahelistes pingeridades, nagu vabaühenduste elujõulisuse indeks või mõttekoja Freedom House hinnang demokraatia arengule siirderiikides, oleme oma regioonis edetabeli esirinnas. Kodanikuühiskonna areng on sealmaal, et puudutabki meid kõiki, teemana aga eriti ei kõneta (sellest, kuidas kodanikuosaluse rolli veelgi suuremaks saada, räägime ikka häbematult vähe võrreldes sellega, kui oluline üks aktiivne, targalt kaasa mõtlev ning tegutsev inimene riigi jaoks on).

Uue aja organiseerunud kodanikuühiskond saab ühes vabaühenduste liiduga EMSL sel aastal 25-aastaseks. Veerandsaja aasta pikkuses loos on nii sattumuslikke sündmusi kui ka juhitud protsesse ning ega olegi lihtne mõista, millistel neist on olnud rohkem mõju. Nii on kerge lihtsustada, et kalarannad ja tänavafestivalid, rahvakogud ja reiditeemeeleavaldused on loomuliku arengu ja kokkusattumuste küsimus. Ja et vabakonna arendamiseks ei ole strateegiatest ja taktikatest palju tolku, tuleb ainult inimestele organiseerumist ja ühinemist lubada. Arutelud ja taktikad tunduvad aktivisti jaoks iganenud võtted.

Me kodanikuaktivismi edulugude taga näib tõepoolest olevat enam üheksakümnendatele iseloomulikku idealismi ja naivismi kui strateegilist arendustööd. Mõjukate ja pikaajaliste traditsioonidega kodanikuorganisatsioonide kõrval, kus tegeletakse rohkete seisukohtade paberile sättimise ja koosolekute pidamisega, on teeme ära -tüüpi algatused, kus käed saab külge panna ja kohe millegi käegakatsutavani jõuda, palju inspireerivamad. Neis on vabadust ja energiat nagu kriimu näoga lapses, kes veedab nädala õues onni ehitades ja keda toas näeb vaid korraks – see projekt on palju olulisem kui näiteks arutada vanematega tulevikuplaane. Aga ta ei saaks seda onni ehitada, kui vanemad poleks tüütute perekonnakoosolekute käigus jõudnud otsusele, et maakodu tuleb osta, osta just see ja just siia.

Tõenäoliselt ei saa me vabakond ka kunagi tagasi õhinat ja üksmeelt aastast 2000, kui enam kui nelisada mittetulundusühingute esindajat kogunes Sakala keskuse saali, et endale arvamiseks ja kaasarääkimiseks paremat mandaati taotleda ning selleks vajalikus tegutsemises kokku leppida. Nii sündisid ka EKAK ja hästi kavandatud nähtamatud pingutused vabakonna tugevdamiseks, mille seoseid aktiivsete külakogukondade ja plakatitega arvamuse väljendamisega võib-olla ei märkagi.

Mittetulundusühingute nõustamine, vabatahtlike tunnustamine ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kaasamiseks mingitegi kokkulepete kirjapanek loovad nähtamatu toe, mis täna aktivisti palju aitab, isegi kui ta nende saamisloost midagi ei tea. Tuhanded inimesed on heal meelel vabatahtlikud, head tegevad, kaasa rääkivad ja osalevad ning ehitavad oma onne (mulle tuli kohe meelde, et Kalaranda ehitatakse taas sauna) ilma Sakalata. Ja parem ongi, kui identiteedi sättimist ja aktivismile ühiskonnas õigustatud koha trügimist ei ole enam vaja. Ja et kodanikuosalus ei ole enam ainult mittetulundusühingute pärusmaa, vaid on igal pool.

Aga valmis ju ka kõik ei ole ja ainult kiidulaulu laulda ei saa, sest ikka kripeldab, kui sinu arvamust küsitakse (või isegi kui see küsimata välja on öeldud) ja siis sellega midagi peale ei hakata. Maailma näidetest teame, et vabakonna kuuldavõtmine ja rohkem arvestamine ei pruugi olla arengu järgmine loogiline samm. Ja isegi kui ohtu ei ole, siis selleks, et auto sõidaks, on vahel vaja vahetada õli ja rehve ja piduriklotse, vahel isegi karbussi timmida. Tüütu ja igav, aga korras autoga on jube hea sõita.

Sama on vabakonnaga: isegi kui kõik toimib, tasub näidikutel silma peal hoida, kulumist ennetada ja vahel mõni asi parema vastu vahetada.

Milline kodanikuühiskonna tervis täna on, millist hooldust ta vajab ja milline on arengupotentsiaal, sõltub hindajast ja tema isiklikust kogemusest. Meie soov on tuua kodanikuühiskonna tervise teemalisele arvamusfestivali arutelule kokku võimalikult palju kogemusi, et arusaadav pilt tänasest kokku panna ning kõigi kodanikuühiskonna tänaste tegijatega – on nad siis aktivistid, ettevõtjad, poliitikud, ametnikud või lihtsalt vahel onni kallal nokitsejad – tulevikust ja valikutest rääkida.

Artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu veebiväljaandes Hea Kodanik.

Kodanikuühiskonna teemaline arutelu leiab arvamusfestivalil aset reedel, 12. augustil kell 18 Kodanike Euroopa alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: