Prantsusmaal on pärast terrorirünnakuid sagenenud moslemivastased teod ({{commentsTotal}})

Preester Jacques Hameli mälestusteenistusele tulnud inimesed Normandias Roueni katedraali juures 2. augustil.
Preester Jacques Hameli mälestusteenistusele tulnud inimesed Normandias Roueni katedraali juures 2. augustil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kuigi Prantsusmaa valitsus ja usujuhid on rõhutanud riigi kogukondade vahelist ühtsust, on pärast hiljutisi terrorirünnakuid sagenenud islamofoobsed teod.

Päev pärast seda, kui äärmuslased Saint-Etienne-de-Rouvray kirikus preester Jacques Hameli tapsid, rünnati samas väikelinnas oma kodu juures Senegalist pärit moslemimeest, kes kandis traditsioonilist riietust ja kellega puhkes esmalt vaidlus parkimiskoha pärast, vahendas The Local.

Väidetavalt nimetas ründaja moslemit räpaseks mustaks ning ähvardas tema kõri läbi lõigata "nii nagu teie meile tegite", viidates preestri tapmisele.

Seejärel lõi ta ohvrit pähe ning jättis ta poolteadvusetuna lebama, kuni perekond mehe leidis.

Teised islamofoobsed teod pole olnud nii vägivaldsed, kuid neid on ette tulnud sageli. Sel nädalal soditi Korsikal Ghisonaccias, kus kohalike ja immigrantide suhted on olnud pingelised, mošeele üleskutseid nagu "Araablased välja!". Rassistlikke sõnumeid on mošeede seintele kritseldatud kogu Prantsusmaal.

Prantsusmaa idaosas Nancy lähistel oli keegi ühe mošee postkasti toppinud searasvakuubikuid, hiljem saadeti samasse pühakotta valget pulbrit sisaldav ümbrik. Politsei piiras mošee ümber, kuid selgus, et pulber ei sisalda midagi ohtlikku.

Eelmisel pühapäeval osalesid moslemid kogu Prantsusmaa kirikutes katoliiklikel jumalateenistustel, kuna selleks oli neid üles kutsunud Prantsusmaa mosleminõukogu, kes soovitas nii solidaarsust ja kaastunnet näidata.

Toimetaja: Karin Koppel



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: