Vabaerakonna esinduskogu avaldas toetust Allar Jõksi kandidatuurile ({{commentsTotal}})

{{1470408366000 | amCalendar}}

Täna Voorel kogunenud Vabaerakonna esinduskogu otsustas toetada presidendikandidaadina Allar Jõksi, kes ise peab riigikogus presidendi valimist siiski vähetõenäoliseks. Seda enam on tal tema enda hinnangul lootust valituks osutuda valimiskogus.

Toetus Allar Jõksi kandidatuurile kujunes nii erakonna siseküsitluse tulemusel kui ka tänasel esinduskogu hääletusel, kus hääletajad esindasid erakonna piirkondade ja toimkondade arvamust, teatas Vabaerakonna fraktsiooni nõunik.

Siseküsitlusel osalenutest toetas Jõksi kolm neljandikku ning tänasel esinduskogul olid hääled 25:2 Jõksi toetamise kasuks. 

Allar Jõks oli täna ka esinduskogul külaliseks, vastas erakonna liikmete küsimustele ning lubas Eestile presidendiks saades olla selles ametis õiglane, julge ja kirglik. 

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on presidendikandidaadi kandidaatidest Allar Jõks see, kellel on Vabaerakonna eesmärkidega kõige suurem ühisosa.

Jõks on valimiskogu suhtes optimistlik

Allar Jõks sai Vabaerakonna esinduskogult toetuse kätte veel enne, kui tal avanes võimalus enda kui tulevase presidendi programmi tutvustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On selge see, et ei saa alahinnata vabariigi presidendi rolli välisuhtlemises, aga veelgi ohtlikum on seda üle hinnata," rääkis Jõks Vabaerakonna esindajatele.

Jõksi sõnul ei kujunda president iseenda välispoliitikat, vaid ta viib ellu Eesti riigi julgeolekupoliitika alustest lähtuvat välispoliitikat. Samuti on Jõks seda meelt, et president ei pea tingimata tegema ettepanekut valitsuse moodustamiseks valimised võitnud erakonnale.

"Vabariigi president e ole kummitempel. Ta peab lähtuma sellest, et uus valitsus oleks teovõimeline, usaldusväärne ja tegus," selgitas ta.

Jõks lubas presidendiametis olla õiglane, julge ja kirglik.

"Tänane otsus Vabaerakonna poolt on tunnustus minu kandidatuurile ja olukorras, kus peaministri partei ei ole siiamaani ühte kandidaati suutnud ära valida, on kaks parlamendierakonda suutnud juba ühe ühise kandidaadi leida," rääkis ta.

"Mul on piisavalt palju hääli selleks, et saada riigikogus üles seatud, aga veelgi rohkem on mul hääli, et valimiskogus võidu pärast võidelda," rõhutas Jõks.

Küsimusele, kas ta loodab seega sotsiaaldemokraatidele ja ilmselt ka Keskerakonnale, vastas Jõks, et ta loodab "nendele Eesti inimestele, kes on valimiskogus ja kelle eest Reformierakonna juhatuse liige inimesi hoiatab."

Seega on ta juba praegu täiesti kindel, et kandideerib ka valimiskogus. "Absoluutselt. Sest seal valitakse vabariigi president," toonitas Jõks.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et esinduskogu otsus on erakonna riigikogu saadikutele siiski vaid soovituslik. "Imesid võib juhtuda, aga praeguse retoorika pealt, mida suured erakonnad on välja öelnud, on keeruline riigikogus ilmselt tulemusele jõuda," lausus ta.

Toimetaja: Laur Viirand, Olev Kenk



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.