Vabaerakonna esinduskogu avaldas toetust Allar Jõksi kandidatuurile ({{commentsTotal}})

{{1470408366000 | amCalendar}}

Täna Voorel kogunenud Vabaerakonna esinduskogu otsustas toetada presidendikandidaadina Allar Jõksi, kes ise peab riigikogus presidendi valimist siiski vähetõenäoliseks. Seda enam on tal tema enda hinnangul lootust valituks osutuda valimiskogus.

Toetus Allar Jõksi kandidatuurile kujunes nii erakonna siseküsitluse tulemusel kui ka tänasel esinduskogu hääletusel, kus hääletajad esindasid erakonna piirkondade ja toimkondade arvamust, teatas Vabaerakonna fraktsiooni nõunik.

Siseküsitlusel osalenutest toetas Jõksi kolm neljandikku ning tänasel esinduskogul olid hääled 25:2 Jõksi toetamise kasuks. 

Allar Jõks oli täna ka esinduskogul külaliseks, vastas erakonna liikmete küsimustele ning lubas Eestile presidendiks saades olla selles ametis õiglane, julge ja kirglik. 

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on presidendikandidaadi kandidaatidest Allar Jõks see, kellel on Vabaerakonna eesmärkidega kõige suurem ühisosa.

Jõks on valimiskogu suhtes optimistlik

Allar Jõks sai Vabaerakonna esinduskogult toetuse kätte veel enne, kui tal avanes võimalus enda kui tulevase presidendi programmi tutvustada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On selge see, et ei saa alahinnata vabariigi presidendi rolli välisuhtlemises, aga veelgi ohtlikum on seda üle hinnata," rääkis Jõks Vabaerakonna esindajatele.

Jõksi sõnul ei kujunda president iseenda välispoliitikat, vaid ta viib ellu Eesti riigi julgeolekupoliitika alustest lähtuvat välispoliitikat. Samuti on Jõks seda meelt, et president ei pea tingimata tegema ettepanekut valitsuse moodustamiseks valimised võitnud erakonnale.

"Vabariigi president e ole kummitempel. Ta peab lähtuma sellest, et uus valitsus oleks teovõimeline, usaldusväärne ja tegus," selgitas ta.

Jõks lubas presidendiametis olla õiglane, julge ja kirglik.

"Tänane otsus Vabaerakonna poolt on tunnustus minu kandidatuurile ja olukorras, kus peaministri partei ei ole siiamaani ühte kandidaati suutnud ära valida, on kaks parlamendierakonda suutnud juba ühe ühise kandidaadi leida," rääkis ta.

"Mul on piisavalt palju hääli selleks, et saada riigikogus üles seatud, aga veelgi rohkem on mul hääli, et valimiskogus võidu pärast võidelda," rõhutas Jõks.

Küsimusele, kas ta loodab seega sotsiaaldemokraatidele ja ilmselt ka Keskerakonnale, vastas Jõks, et ta loodab "nendele Eesti inimestele, kes on valimiskogus ja kelle eest Reformierakonna juhatuse liige inimesi hoiatab."

Seega on ta juba praegu täiesti kindel, et kandideerib ka valimiskogus. "Absoluutselt. Sest seal valitakse vabariigi president," toonitas Jõks.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et esinduskogu otsus on erakonna riigikogu saadikutele siiski vaid soovituslik. "Imesid võib juhtuda, aga praeguse retoorika pealt, mida suured erakonnad on välja öelnud, on keeruline riigikogus ilmselt tulemusele jõuda," lausus ta.

Toimetaja: Laur Viirand, Olev Kenk



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: