Taksojuhid pole rahul sõidujagamisfirmade tegevusega Weekendi festivali ajal ({{commentsTotal}})

Pärnus nädala lõpuni toimuva Weekendi festivali ajaks on mitmed sõidujagamisteenust pakkuvad ettevõtted organiseerinud suvepealinna lisaautosid. Taksojuhid leiavad, et see on konkurentsi solkimine ja lubavad sügiseks esitada nende hinnangul ebaseaduslikku taksoteenust pakkuvate juhtide kohta avaldused politseile.

Kõrvuti Pärnu taksodega teenindavad kümneid tuhandeid Weekendi festivali külastajaid mitmed sõidujagamisteenust pakkuvad ettevõtted, kes on oma autojuhte organiseerinud spetsiaalselt selleks ajaks suvepealinna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See suurusjärk on umbes sada juhti, kes on selle vastu huvi tundnud. Meie andsime võimaluse, ütlesime, et meie eelmise aasta statistika järgi nõudlus kasvab sellel nädalavahetusel kusagil 25 korda tavalisega võrreldes. Me otseselt ei sunni, vaid pakume lihtsalt inimestele välja, et kui te tahate teenida lisaraha, siis te võite minna sinna, kus toimub suur üritus ja seda teenindada," selgitas Taxify arendusjuht Martin Villig.

"Kui palju juhte nädalavahetusel Pärnusse tuleb ei oska me täpselt ennustada. Meie eesmärk on, et suvitajad saaksid turvaliselt punktist A punkti B. Me soovime üldiselt vähendada vajadust isikliku auto omamise järele," rääkis Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar.

Taksojuhtide hinnangul on Taxify, Uberi ja teiste sõidujagamisplatvormide tegevus aga ebaseaduslik ja väljunud sõidujagamisteenusest, sest juhte kutsutakse organiseeritult ühte kohta kokku.

"See on jälle see sama reklaamitrikk, et ei paku konkurentsi. Kuidas ta ei paku siis konkurentsi, kui ta võtab teatud osa kliente endale. Ikka pakub," märkis taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak.

"Taksod saavad ju võtta kliente ka tänavalt. See ongi peamine vahe kokkuleppevedajate ja taksojuhtide vahel," lausus omakorda Taxify arendusjuht Villig.

Suve algusest saadik on taksojuhid kogunud sõidujagamisteenust pakkuvate autode numbreid, et esitada nende hinnangul ebaseaduslikku taksoteenust pakkuvate juhtide kohta avaldused politseile.

"Need masinad, mis jäävad meile silma taksoteenuse osutamisega ja ei oma selleks taksoveo lubasid, need andmed me kindlasti edastame sügise poole politseile. Minul on kuskil praegu jäänud silma isiklikult kusagil 30 masina ringis," lausus Poolak.

Villig tunnistas, et nad on sellest teadlikud. "Meie seisukoht ongi see, et meil on kahju, et see seadusemuudatus on veninud. Taxify selles olukorras kindlasti oma juhte toetab," rõhutas ta.

Riigikogu jätkab kokkuleppevedusid reguleeriva seaduse arutelu sügisel.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: