Taksojuhid pole rahul sõidujagamisfirmade tegevusega Weekendi festivali ajal ({{commentsTotal}})

Pärnus nädala lõpuni toimuva Weekendi festivali ajaks on mitmed sõidujagamisteenust pakkuvad ettevõtted organiseerinud suvepealinna lisaautosid. Taksojuhid leiavad, et see on konkurentsi solkimine ja lubavad sügiseks esitada nende hinnangul ebaseaduslikku taksoteenust pakkuvate juhtide kohta avaldused politseile.

Kõrvuti Pärnu taksodega teenindavad kümneid tuhandeid Weekendi festivali külastajaid mitmed sõidujagamisteenust pakkuvad ettevõtted, kes on oma autojuhte organiseerinud spetsiaalselt selleks ajaks suvepealinna, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See suurusjärk on umbes sada juhti, kes on selle vastu huvi tundnud. Meie andsime võimaluse, ütlesime, et meie eelmise aasta statistika järgi nõudlus kasvab sellel nädalavahetusel kusagil 25 korda tavalisega võrreldes. Me otseselt ei sunni, vaid pakume lihtsalt inimestele välja, et kui te tahate teenida lisaraha, siis te võite minna sinna, kus toimub suur üritus ja seda teenindada," selgitas Taxify arendusjuht Martin Villig.

"Kui palju juhte nädalavahetusel Pärnusse tuleb ei oska me täpselt ennustada. Meie eesmärk on, et suvitajad saaksid turvaliselt punktist A punkti B. Me soovime üldiselt vähendada vajadust isikliku auto omamise järele," rääkis Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar.

Taksojuhtide hinnangul on Taxify, Uberi ja teiste sõidujagamisplatvormide tegevus aga ebaseaduslik ja väljunud sõidujagamisteenusest, sest juhte kutsutakse organiseeritult ühte kohta kokku.

"See on jälle see sama reklaamitrikk, et ei paku konkurentsi. Kuidas ta ei paku siis konkurentsi, kui ta võtab teatud osa kliente endale. Ikka pakub," märkis taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak.

"Taksod saavad ju võtta kliente ka tänavalt. See ongi peamine vahe kokkuleppevedajate ja taksojuhtide vahel," lausus omakorda Taxify arendusjuht Villig.

Suve algusest saadik on taksojuhid kogunud sõidujagamisteenust pakkuvate autode numbreid, et esitada nende hinnangul ebaseaduslikku taksoteenust pakkuvate juhtide kohta avaldused politseile.

"Need masinad, mis jäävad meile silma taksoteenuse osutamisega ja ei oma selleks taksoveo lubasid, need andmed me kindlasti edastame sügise poole politseile. Minul on kuskil praegu jäänud silma isiklikult kusagil 30 masina ringis," lausus Poolak.

Villig tunnistas, et nad on sellest teadlikud. "Meie seisukoht ongi see, et meil on kahju, et see seadusemuudatus on veninud. Taxify selles olukorras kindlasti oma juhte toetab," rõhutas ta.

Riigikogu jätkab kokkuleppevedusid reguleeriva seaduse arutelu sügisel.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema