Türgi kaitseminister: reformid armees on kooskõlas NATO põhimõtetega ({{commentsTotal}})

Türgi kaitseminister Fikri Isik Varssavi tippkohtumisel.
Türgi kaitseminister Fikri Isik Varssavi tippkohtumisel. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi kaitseminister Fikri Isik ütles, et praegu relvajõududes alanud struktuurireformide eesmärgiks on ennetada uusi riigipöördekatseid ning et uuendused saavad olema igati kooskõlas NATO põhimõtetega.

Türgi relvajõud on alliansis suuruselt teisel kohal, kuid pärast juulikuist riigipöördekatset on lisaks otseselt võimuhaaramises süüdistatavate vahistamisele alustatud ka vallandamiskampaaniaga. President Recep Tayyip Erdogani korraldusel vabastatud ametist umbes 3000 sõjaväelast. Kindralitest on vallandatud umbes 40%. Samuti on suletud mitmeid sõjakoole ning üksuste juhid on võetud suurema poliitilise kontrolli alla, vahendas Reuters.

Eksperdid ja endised sõjaväelased, et lisaks poliitilisele mõjule, võivad struktuurireformid tuua kaasa ka relvajõudude võimekuse languse olukorras, kus tuleb samaaegselt sõdida äärmusrühmitusega ISIS ja Kurdistani Töölisparteiga (PKK).

Kaitseminister aga lükkas kriitika ja väitis, et sõjavägi muudatuste tulemusel nõrgemaks ei jää.

"Ümberstruktureerimise eesmärgiks on kaotada mehhanism, mis on viimase 60 aasta jooksul toonud kaasa kuus väiksemat või suuremat riigipööret. Sammud, mida me astume, sobivad täielakult NATO struktuuri ja vaimsusega," selgitas kaitseminister Isik.

"Sammud lähtuvad kolmest põhimõttest. Esitaks kooskõla demokraatiaga. Teiseks on tegu rahvusvaheliste kogumuste tulemusega. Ning lõpuks peavad need sammud tagama, et mitte keegi ei ürita Türgis enam riigipööret korraldada," lisas ta.

Lisaks tunnistas Isik, et endiselt pole teada 288 sõjaväelase, nende seas 9 kindrali, asukoht.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: